Seente üllatavalt kasulik mõju ajule sai uuringus kinnitust
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
15. märts 2019, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seened on toitvad ja sisaldavad rakke kaitsvaid antioksüdante. Singapuri teadlased tahtsid teada, kas seentest võib olla kasu ka ajufunktsioonide säilitamisel.
Kuigi seeni peetakse tihti köögiviljadeks, siis kuuluvad need tegelikult omaette eluslooduse klasse ning neid eristatakse taime- ja loomariigist. Söödavad seened, nii kultuursed sordid kui metsikud liigid sisaldavad palju kiudaineid, antioksüdante, valku, vitamiine ja mineraalaineid, vahendab Medical News Today.
Värske teadustöö leidis, et inimesed, kes lisavad oma toidusedelisse seeni, ka väikestes kogustes, paistavad kannatavat vähem kerge kognitiivse languse all. Kergete kognitiivsete funktsioonide häirega võib inimene tunda mõningaid Alzheimeri tõvele viitavaid sümptomeid, näiteks mälu- ja keeleprobleeme või ruumitaju halvenemist. Siiski on haigusnähud nii leebed, et ei sega normaalset elu elamast.
Singapuri riikliku ülikooli uuringu aluseks oligi hüpotees, et seente söömine võib aidata kognitiivseid funktsioone hilises täiskasvanueas säilitada. Uuring kestis kuus aastat ning selles osales 663 inimest, kes olid uuringu alguses 60-aastased. Teadlased keskendusid Singapuris kõige levinumatele seentele, näiteks kuivatatud ja konserveeritud shiitake-seentele ja šampinjonidele.
Üllatavalt leiti, et rohkem kui kahe portsjoni seente söömine nädalas võis vähendada kerget kognitiivse funktsiooni häire riski 50 protsenti. Üheks portsjoniks määrati uuringus keskmiselt 150 grammi seeni.
Teadlased olid eriliselt huvitatud koostisosast nimega ergotioneiin, mis on unikaalne antioksüdant, mida inimorganism ei ole võimeline ise tootma. Seda saab toidust ning peamine allikas ongi seened. Varasemast uuringust selgus, et sellel koostisosal võib olla otsene mõju kognitiivsete võimete säilitamisel. See uuring leidis, et kerge kognitiivse funktsiooni häirega inimestel oli ergotioneiini tase madalam kui samas vanuses tervetel inimestel.
Uurijate sõnul sisaldavad aga seened lisaks sellele antioksüdandile veel kasulikke aineid, mille mõju ajule pole veel kindel. Küll aga teatakse seentes mitmed koostisosi, mis soodustavad ajurakkude kasvu. Samuti võivad söödavatest seentest saadud ained pärssida kahe mürgise valgu tootmist ajus, mille üleküllust seostatakse Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormidega.