Mis juhtub kehaga, kui oled nädal aega söömata? (2)

Toidust saame energiat, mis on meile vajalik puhtalt eluspüsimuseks, aga ka luude, lihaste ja liigeste tervise tagamiseks, vahendab Health24. Vitamiinide ja mineraalainete piisavad varud aga aitavad tagada muuhulgas aju efektiivse töö ning veel palju teisi olulisi protsesse kehas. Sealhulgas oomega-3-rasvhapetel, mida saame näiteks rasvasest kalast, on leitud vaimseid häireid (ärevushäire, depressioon) ennetav toime. Seega juba nende faktide alusel võib öelda, et enda näljutamine mistahes perioodi jooksul pole mõistlik idee.

Mis aga saab siis, kui ikkagi üritadki seitse päeva täielikult paastuda? Positiivseks võib pidada seda, et tõenäoliselt terve inimene seetõttu ei sure. Kui ilma veeta ei pea inimene vastu üle kolme päeva, siis ilma toiduta saame põhimõtteliselt hakkama isegi 2-3 nädalat. Pärast kaheksat tundi söögita on aga keha glükoosivarud jäänud napiks, mistõttu hakkab keha energiaks kasutama aminohappeid. Neist pärineva energiaga võime hakkama saada kuni kolm päeva. Seejärel võib keha hakata energiat ammutama rasvavarudest, mis tähendab, et mida suurem on keha rasvaprotsent, seda efektiivsemalt suudab organism end näljaperioodil «ära toita». Seega üldiselt võib öelda, et nädalase nälgimisega kaotame lihtsalt kaalu. 

Rohkem kui nädalase näljaperioodiga võivad kaasneda aga tõsisemad terviseprobleemid. Siis läheb organism juba lihaste kallale ning üritab neist energiat ammutada. Lisandub ka kiire kaalulangus. Arvatakse, et kui inimene kaotab kiiresti rohkem kui 18 protsenti oma kehakaalust, kaasneb tõsine risk maksa-, neeru- või südamepuudulikkuseks. Kui inimene nälgib rohkem kui kaks nädalat, pole välistatud, et organid hakkavad üles ütlema.

Kahtlemata tekib nälgimisega ka toitainepuudus, mis nõrgestab immuunsüsteemi. See omakorda teeb inimese väga vastuvõtlikuks (viirus)haigustele. Täpselt ei saa hinnata, millise perioodiga oleks võimalik end surnuks näljutada, kuid arvatavasti juhtuks see 30-50 päeva möödudes. Lisaks füüsilistele mõjudele kannatab nälgides ka vaimne tervis. Sel juhul on tavaline, et inimene muutub tujukaks, uimaseks, väsinuks. Tema peas võivad hakata tekkima mõttemängud, mil ta üritab endale selgeks teha, et tahab end näljutada, kuid saab aru, et see on halb mõte, siis aga otsustab jälle ümber. Mida kauem nälgimine kestab, seda rohkem avaldab see mõju vaimsele tervisele. Lisanduda võib isegi peataolek, paranoia või hallutsinatsioonid organite kahjustumise tõttu.

Kui ilma toiduta isegi õnnestub nädal aega vastu pidada, siis on kriitiline, et sel perioodil joodaks piisavalt vett. Kõiki asjaolusid arvestades on aga nädalane nälgimine halb ja tervist ohustav idee, mida inimene ei peaks vabatahtlikult kogema. Kui keelame endale toidu, ütleme lahti võimalusest olla ka terve ning tervislik.