Põhjus, miks kõhurasvast vabanemine peaks olema prioriteet nr 1
19. märts 2019, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/19/11877386t1h7933.jpg)
Kõhuõõne ehk vistseraalset rasva on seostatud mitmete haiguste, sealhulgas II tüübi diabeedi suurema riskiga. Värskest uuringust selgub, et kõhupekk tõstab ka südamehaiguste ohtu ja seda eriti naiste hulgas.
Teadlased jälgisid ligi 500 000 osaleja andmeid, kes olid vanuses 40-69 eluaastat, edastas MyFitnessPal spordiblogi. Nad leidsid, et südameinfarktide esinemissagedus oli tugevas seoses inimeste kehamassiindeksi (KMI), taljeümbermõõdu, talje ja puusade suhte ning talje ja inimese pikkuse suhtega. Mida suurem oli talje ja puusade suhe, seda kõrgem oli infarktioht just naiste hulgas. Iga 0,09 suurune muudatus selles arvutuses tähendas 50 protsenti suuremat infarktiriski. Sama muutuse puhul tõusis meeste infarktirisk iga kord 36 protsenti. Meeste puhul peetakse suuremaks riskiks üle 101 cm suurust vööümbermõõtu, naiste puhul 89 cm.
«Tulemused näitavad, et rasva jaotumine kehas (eriti naiste puhul) võib anda südameinfarkti riski kohta isegi olulisemat teavet kui üldised rasvumise näitajad,» märkis uuringut läbi viinud Oxfordi Ülikooli teadur Sanne Peters. Rasvumist peetakse südamehaiguste üheks riskiteguriks, ent ohus võivad olla ka need, kel on normaalne KMI, kuid kehas siiski suur kõhuõõnerasva osakaal.
Johns Hopkinsi meditsiinikooli kardioloogiaprofessor Erin Michos selgitas, et kõhurasv on seotud tihtipeale kõrge veresuhkru taseme, põletikunäitajate ja madalama HDL ehk n-ö hea kolesterooli tasemega. See kõik teeb kõhupiirkonda kogunenud rasva ohtlikumaks kui mistahes muu keharasva. «Näiteks kui kaks inimest on sama KMI-ga, siis haigusrisk on suurem n-ö õuna tüüpi kehakujuga inimesel, kel koguneb rasv just kõhupiirkonda,» sõnas ta.
Liigsetest kilodest vabanemine aitab vähendada südamehaiguste riski ning parandab veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli näitajaid. Michos soovitab kombinatsiooni tasakaalustatud toitumisest ning kergest treeningust või lihtsalt liikumisest, mis mõjub soodsalt taljejoonele kui ka üldisele tervisele. «Isegi kui kaalunumber püsib sama, kuid olete suutnud taljelt sentimeetreid kaotada, mõjub see südamele kasulikult,» lisas ta.
Uuring avaldati meditsiiniajakirjas Journal of the American Heart Association.
Kuidas arvutada?
- Kehamassiindeksi arvutamiseks jaga kehakaal pikkuse ruuduga, näiteks 60 kg:(1,7x1,7)m. KMI saad arvutada ning leiad selle kohta täpsemat infot ka siit.
- Talje ja puusade suhte saamiseks jaga vööümbermõõt puusaümbermõõduga, näiteks 75 cm:90 cm. Talje-puusa normväärtusteks loetakse naistel suhet alla 0,94 ja meestel alla 1,0.
- Talje ja pikkuse suhte saamiseks jaga taljeümbermõõt oma pikkusega, näiteks 75 cm:170 cm. Talje-pikkuse normi piiriks loetakse 0,5 ühikut, üle selle on inimene tõenäoliselt ülekaaluline ning suuremas haigusteohus.