Kõhulahtisusest ajupõletikuni: kui sagedased on leetrite tüsistused tegelikult? (1)
20. märts 2019, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/20/11879595t1h37d3.jpg)
Paljudele näib, et leetrid on pelgalt ohutu «lastehaigus», kuigi tegelikkuses põevad täiskasvanud seda just raskemini. Leetrite tõsiseltvõetavusele ei aita kaasa ka vaktsineerimisvastane liikumine, mille tõttu vaktsineerimisega hõlmatus maailmas aina väheneb.
Terviseameti ning Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse andmeil saab leetritesse haigestunutest peaaegu iga kolmas inimene haigusest vähemalt ühe tüsistuse. Sealjuures on eriti ohustatud alla viieaastased lapsed ja üle kahekümneaastased täiskasvanud.
Leetrite leebemaks tüsistuseks võib pidada kõhulahtisust, ent välistatud pole kuulmis- ja nägemiskaotus, entsefaliit ehk ajupõletik ning halvimal juhul surm. Terviseamet soovitab end leetrite vastu MMR vaktsiiniga vaktsineerida enne, kui haigus ja tõsisemad tagajärjed kohale jõuavad.
Loe ka neid lugusid: