Linlased elavad maainimestest kauem tervena

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanem meesterahvas.
Vanem meesterahvas. Foto: Priit Simson

Kuigi võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on statistikaameti andmetel 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta, kuid maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7 aastat.

«Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta,» selgitas statistikaameti analüütik Jaana Rahno statistikablogis. «Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus.»

Ta lisas, et samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta võrra. 2010. aastal oli linna- ja maaelanike terviseprobleemideta eluea erinevus kaks aastat.

Maakondadest oli 2009/2010. aastal tervena elada jäänud aastate näitaja kõrgeim ehk üle 59 aasta Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas. Kõige madalam oli see Põlvamaal – vaid 42 aastat. Alla 50 aasta oli näitaja veel Jõgeva- ja Võrumaal.

Kõige suurem meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate erinevus oli Viljandimaal – 7,3 aastat ja kõige väiksem Võrumaal – pool aastat.

Viimase viie aasta jooksul on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste tervena elatud aeg pikenenud, vastavalt kuue ja ühe aasta võrra. 2010. aastal oli sünnimomendil eesti rahvusest mehel tervena elatav aeg 54,8 aastat ja naisel 59,5, mitte-eestlastel vastavalt 52,8 ja 55,4.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles