Perearst annab kasulikke nippe, kuidas kõhugripiga vedelikukaotust vältida
22. märts 2019, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/12/11782863t1h41ac.jpg)
Perearst Andres Lasn teeb Virtuaalkliinikus ülevaate, kas tülikast kõhugripist on pääsu ning kuidas sellega kaasnevaid haigusnähte leevendada.
Mis kõhuviirusi põhjustab?
Gastroenteriidiga kaasnevat kõhulahtisust, palavikku ja iiveldamist-oksendamist võivad põhjustada nii toidu riknemine või saastumine, kõhuviirused kui ka bakterid. Üldiselt on haiguse peiteperiood suhteliselt lühike ehk kuni paar päeva, soolebakterite korral võib olla see aga sõltuvalt konkreetsest haigustekitajast ka pikem.
Kuidas haigusnähte leevendada?
Viirustest või toidu saastumisest tingitud gastroenteriidi korral on kõige tähtsam nii täiskasvanutel kui ka lastel tarbida piisavalt palju vedelikku, et taastada oksendamine ja kõhulahtisusega kaotatud vedelik.
Pane tähele! Kui keel ja suuõõne ning silma limaskestad on kuivad, on vedelikutarbimine olnud ebapiisav.
Kõige lihtsam on apteegist soetada spetsiaalsed vedelikukaotuse raviks ja ennetamiseks mõeldud lahustuvad pakikesed, millega saab taastada kaotatud elektrolüüdid. Sobib ka kodust tehtud kergelt soolane lahus (9 grammi soola ühe liitri vee kohta, 0,9%) või õunamahl pooleks veega. Ägeda kõhulahtisuse ajal ei ole soovitatav tarbida piimatooteid, kuna laktoosi lagundav ensüüm paikneb soole limaskesta rakkude n-ö tipus, mis ägeda kõhulahtisuse ajal koos vajaliku ensüümiga irduvad.
Kuidas kõhuviiruseid ennetada?
Gastroenteriiti aitab ennetada sage ja korrektne kätepesu. Meelde tuleb jätta, et inimene võib nakkusohtlik olla sageli paar päeva enne sümptomite teket ning ka kuni paar nädalat pärast sümptomite taandumist (üldiselt vähem aega).
Loe kõhuiirusest pikemalt Virtuaalkliiniku portaalist.