Personaaltreener õpetab: kuidas leida motivatsiooni end lõpuks diivanilt püsti ajada?

PM Tervis
Copy
Kepikõnd tõstab toonust ja kohendab tervist, kuid seda kõndi tuleb osata.
Kepikõnd tõstab toonust ja kohendab tervist, kuid seda kõndi tuleb osata. Foto: Urmas Luik

Soovitusest elustiili muuta on tulemuse saavutamiseni pikk maa. Kuidas tagada, et inimene selle tee üldse ette võtaks ning algusesse tagasi ei langeks, rääkis Virtuaalkliinikule personaaltreener ja psühholoog Jorgen Matsi.

Liikumis- ja toitumisalaseid soovitusi andes püütakse sageli hinnata, kui suur on inimese motivatsioon elustiilis muutusi teha. Matsi hinnangul on see aga üsna ebaproduktiivne. Isegi kui patsient jätab nõustamisel entusiastliku mulje, on inimene evolutsiooniliselt välja kujunenud olema laisk, motiveeritud leidma lihtsaid ja energiasäästlikke lahendusi, hoidma endal kõhtu täis ja vältima ebamugavusi. Seetõttu ei saa patsienti aidata, öeldes talle lihtsalt, et kaalu tuleb langetada.

«Oluline on õpetada inimest, mida peab ta tegema selleks, et eesmärgini jõuna. Teekonnast endast peabki saama eesmärk,» selgitas Matsi. Harjumuse juurutamisest saab mõelda läbi kolme kihi: tulemus, protsess, identiteet. «Ehk mida ma tahan saavutada, kuidas seda saavutan ja kui seda teen, siis kes ma olen,» sõnastas Matsi kihtide tähendused. Näiteks kui soovitud tulemus on kaotada 10 kilo kehakaalu, siis tuleb mõelda, kuidas ehitada üles protsess, et seda saavutada ning seada protsess kõige keskmesse. Seega eesmärk ei ole mitte kaotada 10 kilo, vaid näiteks käia iga päev 15 minutit jalutamas või süüa viis portsjonit puu- ja köögivilju. «Fookus läheb sellele, mida inimene teeb, mis on see harjumus, mida ta ehitab,» selgitas Matsi. «Inimesele ei saa öelda lihtsalt, mis ta peab saavutama, vaid ka õpetama, milline on protsess ja kuidas teha neid asju päev-päevalt.»

Tulemuse ja protsessiga tuleb siduda ka identiteet: et inimene küsiks endalt, kes ta siis on, kui iga päev neid soovitud tegevusi teeb. «Kui ma käin iga päev jalutamas, siis kes ma olen? Siis ma ei ole enam see mõttetu hunnik diivanil televiisori ees. Siis ma olen tervem ja eneseteadlikum, tahtejõuline inimene,» tõi Matsi näite.

Loe pikemalt Virtuaalkliiniku portaalist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles