Kumb on kahjulikum: kas vähe tervislikku sööki või palju rämpstoitu?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Üheski maailma paigus ei vasta inimeste toitumisharjumused teadlaste soovitustele tervisliku toidu osas.
Üheski maailma paigus ei vasta inimeste toitumisharjumused teadlaste soovitustele tervisliku toidu osas. Foto: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Teadusajakirja Lancet uuring leidis, et üks viiest surmast maailmas tuleb kehvast toitumisest ning tervist halvendab enamikes maailma piirkondades liiga vähene tervisliku toidukraami söömine. 

Üle maailma seostati 2017. aastal 11 miljonit surmapõhjust halva toitumisega, mis panustas enim südame- ja veresoonkonnahaiguste, vähktõve ja teist tüüpi diabeedi tekkimisse. Kõige suuremad puudujäägid maailmaelanike toitumises on pähklite, seemnete, piima ja täisteratoodete söömises. Magustatud jooke, töödeldud liha ja naatriumit tarbitakse aga liiga palju.

Igast maailma piirkonnast pärit inimesed saaksid toitumise tasakaalustamisega tervist parandada, selgus globaalsest haiguskoorma uuringus, mis vaatas 15 toitumusliku faktori mõju 195 riigi elanikele aastatel 1990-2017. Uuritud riikidest oli kõige suurem toitumisest tulnud surmade suhtarv Usbekistanis ja madalaim Iisraelis. Kõige rohkem surmasid seostati liigse naatriumi söömisega, liiga vähese teravilja ja ebapiisava puuviljade tarbimisega. Üldiselt seostati rohkem surmasid ebapiisava tervisliku toidu söömisega, võrreldes liigse ebatervisliku toidukraami pruukimisega. 

Uuring hindas peamiste toitude ja toitainete tarbimist ja leidis kehva dieedi mõju surma ja mittenakkuslike haiguste põhjustajana. Uuring kombineeris ja analüüsis andmeid epidemioloogilistest uuringutest. Vaadeldi 15 toitumise aspekti: madala puuvilja, köögivilja, kaunviljade, täistera, pähklite ja seemnete, piima, kiudainete, kaltsiumi, mereandide, polüküllastumata rasvhapete sisaldusega dieet ning kõrge punase või töödeldud liha, magustatud jookide, transrasvhapete või naatriumi osakaaluga toitumise mõju tervisele. Leiti, et üks viiest ehk 11 miljonit surma üle maailma 2017. aastal omistati kehva toitumise mõjule. Toitumisega seotud surmade arv on alates 1990. aastast kasvanud 8 miljoni pealt 11 miljonini, suuresti rahvastiku vananemise ja suurenemise tõttu.

Üheski maailma piirkonnas ei olnud piisaval hulgal täidetud kõiki tervisliku toitumise kriteeriumeid. Mõnes piirkonnas täideti siiski osa vajalikest soovitustest, näiteks Kesk-Aasias tarbiti piisavalt köögivilju ning Kariibidel, troopilises Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aasias, Lääne ja Ida Sahara-taguses Aafrikas tarbiti piisavalt kaunvilju. Kõige suurem puudus kõigi piirkondade toitumises oli ebapiisav pähklite ja seemnete, piima, täistera tarbimine ning liigne magustatud jookide, töödeldud liha ja naatriumi tarbimine. Keskmiselt söödi maailmas vaid 12 protsenti soovitatud pähklite ja seemnete kogusest ehk 21 grammi asemel vaid kolm grammi päevas. Samuti joodi magustatud jooke kümme korda üle soovitusliku normi.

Vaata ka: Lanceti teadlaste töögrupp tuli jaanuaris välja toitumisplaaniga, milles on esindatud kõik tervisele vajalikud toidugrupid, mis on keskkonnasäästlik ja suudab ära toita kasvava rahvastiku vajadused. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles