Teismelise kiire kasvuspurt võib tema südame tervisele põntsu panna

Südame-veresoonkonna arengu probleemid seisnevad arsti sõnutsi eelkõige selles, et südame õõned suurenevad kiiremini kui veresoonte valendik. Eriti problemaatiline on, et verd südamesse toovate veenide struktuur kasvab aeglasemalt. «See tähendab, et südame vatsakesed, eriti vasak vatsake, peavad töötama ebaökonoomselt ja liiga tugevalt,» nentis kardioloog. «Erineva kiirusega arenevad südameõõned ja veresooned ei ole ideaalselt kooskõlas. Optimaalne kooskõla tekib alles siis, kui organism on lõplikult välja kujunenud.»

Viigimaa juhtis tähelepanu hiljutisele Taani teadusuuringule, kus poiste ja tüdrukute areng ning tervis võeti luubi alla kõige intensiivsemas kasvueas. Tüdrukutel on see 9.–11., poistel 11.–13. eluaasta. Leiti, et kellel oli kiirem kasvuspurt, neil esines hiljem ka rohkem südamehaigusi, kaasa arvatud südame isheemiatõbe.

«Lapse süda teeb läbi väga kiire arengu,» märkis Viigimaa. Vererõhk on lastel enne kasvu viskamist füsioloogia tõttu madal, kasvuspurdiga aga tõuseb järsult. Samas on laste pulss täiskasvanute omast palju kiirem ja hakkab aegamööda langema. seitsme- kuni kaheksa-aastastel on see tavaliselt vahemikus 80–90 lööki minutis, üheksa- kuni kümneaastastel 75–85 ning 11-aastastel ja vanematel 72–80 lööki minutis.

«Alles siis, kui inimene saab täiskasvanuks, on süda ja veresooned lõplikult välja kujunenud ja algab vananemine.»

Parim on kõndimine

«Kui lapsed on väsinud, siis labiilne südame-veresoonkonna süsteem ei ole piisavalt tugev, et suureks kasvanud organismi varustada. Nad vajavad rohkem nii vaimset kui ka füüsilist puhkust,» rõhutas südamearst. See ei tähenda aga täiskasvanueani käed rüpes mõtisklemist. «Kui üldse koormust ei anna, siis süda ja veresoonkond ei oska areneda, tasakaalu ei teki. Lamades ja istudes ei harju süda ja veresooned omavahel kokku mängima. On vaja väikest koormust, et südame löögisagedus oleks natuke kõrgem kui rahuolekus.»

Suurepärane viis noore organismi südame-veresoonkonda toonuses hoida on lihtne – nimelt tuleks sageli harrastada kõndimist. «Kõndimisele kulutatud minuteid oleks vaja päris palju. Või liikuda hoopis jalgrattaga – ei pea üldse kiiresti sõitma. See võimaldab paremini südamel ja veresoontel leida kooskõla. Kui on juba väljaarenenud organism, võib koormusi juurde panna,» soovitas Viigimaa. Kui aga laps on väsinud, ei tohi saavutusspordiga üle pingutada. «Enamusel kasvuspurdiga noortel peab olema hästi doseeritud koormus. Nad väsivad üldiselt, koolis on samuti palju õppida. Kui oled vaimselt väsinud ja lisandub füüsiline kurnatus, siis võib see tegelikult halba teha,» manitses arst.

Pulss on mõõdupuu

Kiire pulss rahuloleku ajal on objektiivne näitaja, et on üle pingutatud. «Kui pulss ei rahune või on liiga kiire, on kas füüsiliselt liigselt pingutatud või lihtsalt krooniline üleväsimus. Ka unehäired näitavad, et asi on halvasti,» nentis Viigimaa.

Südame pekslemist esineb lastel päris palju – teatud koormusel või rahuolekus hakkab süda kontrollimatult tööle ja mõne aja pärast läheb tavalisse rütmi tagasi. Isegi minestamist tuleb omajagu ette. Nende ilmingute korral tuleks pöörduda arsti poole, et selgust saada. Osal juhtudel võib kurja juur olla kaasasündinud leebem südamerike, mida ei ole avastatud. «Tavaliselt ei ole need eluohtlikud, aga võivad oluliselt takistada kehalise kasvatuse tunnis osalemist. Tuleks ikkagi uurida, ega midagi tõsisemat taga ei ole. Alati peab olema ettevaatlik,» ütles arst. Tema sõnutsi kohaneb noorsportlaste organism tavaliselt hästi, aga krahhidest hoidumiseks on intensiivselt treenivatel lastel-teismelistel vaja teha tervisekontroll, mille tulemustest lähtudes saab hoiduda ülekoormusest.

Südame-veresoonkond areneb välja teismeea lõpus. «Alles siis, kui inimene saab täiskasvanuks, on süda ja veresooned lõplikult välja kujunenud ja algab vananemine. Kuigi on ka andmeid, et veresoonte lupjumise alged võivad olla juba lapsepõlves. Eriti neil, kel on kolesterool kõrge, aga need on erandjuhud,» lisas Viigimaa.

Tugeva tervise lihtne saladus

«Olen tegelikult teismelisi vaadates mures – energiajooke tarbitakse palju,» sõnas kardioloog, kelle sõnul on petlik, et jook annab energiat. «See piitsutab südant ja tekitab lõpuks une- ja vaimseid häireid. Suhkrurikkaid karastusjooke tabitakse raudselt liiga palju.» Et kehalist koormust napib, lisanduvad ülekaal ja muud probleemid. Eestiski on tehtud uuringud, millest nähtub, et liiga palju aega veedetakse ekraani ees ja väheneb füüsiliselt aktiivne aeg. «Varem lapsed tahtsid välja minna ja jalgpalli ja luuremänge mängida ja oli häda, et neid tuppa saada. Tänapäeval tahavad kõik arvutiga veeta aega. Sotsiaalmeedia on tohutult peale tunginud,» tõdes Viigimaa. Organismi kiire arengu haavataval ja tundlikul perioodil tuleks käia looduses kõndimas, matkamas, orienteerumas ning mitte viilida kehalise kasvatuse tundidest. «Ei pea üldse kiiresti liikuma, vaid nautima seda ja olema värskes õhus. See on tervisele sel perioodil kõige olulisem.»

Tugeva tervise tagala pole imerohud, vaid tervislik eluviis. Viigimaa utsitab tarbima puu- ja köögivilju, kala, värsket mahla ja piima, mitte pirukaid, hamburgereid ja Coca-Colat. «See võib olla odav, kättesaadav ja maitsev, aga on ikkagi rämpstoit ega ole organismile hea.» Eesti südame-veresoonkonna haiguste ennetuse rahvusliku koordinaatorina satub ta tihti arutlema Euroopa kolleegidega koolide tervist edendavate strateegiate üle. Levima on hakanud tervislik koolipuhvet. «Paljudes riikides on keelatud näiteks rämpstoidu ja suhkrujookide müük koolis. Kui lapsed neid kodust kaasa võtavad, siis kätt ei saa ette panna, aga on oluline, et koolis ahvatlust ei tekiks. Pigem toetab riik puu- ja köögivilja, mahlade ja piima tarbimist koolis. See annab lastele tervist,» lisas südamearst.