Tähelepanuta jäetud toidutalumatus teeb kehale palju kurja

Funktsionaalse toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on toiduallergia ja -talumatuse sümptomid küll sarnased, ent sageli võib vanem üle reageerida juba siis, kui lapsel tekib kehale paar-kolm punast täppi. Sel juhul tuleks last pigem rahulikult jälgida, mitte tõtata kohe diagnoosi panema. Kui toiduallergia ilmneb kohe, enamasti mõne tunniga, siis toidutalumatus võib vaevusi põhjustada mitme päeva jooksul, nii et me ei pruugi seost toiduga kohe taibata.

Allergia torkab silma selgelt märgatavate sümptomitega (oksendamine, kõhulahtisus, nõgestõbi, nohu, köha, suu paistetus jm), toidutalumatuse vaevused pole aga alati selgepiirilised. Selle sümptomid võivad olla näiteks väsimus, ärevus, peavalu, seedehäired, nahaprobleemid, halb hingeõhk, astma, soole ärritussündroom, migreen, puhitused jpm. Holstingi kinnitusel on talumatuse põhjuseid seinast seina, näiteks teatud ensüümi puudulikkus, mis ei lase mingil toiduainel imenduda; puudub toiduvalkude lagundamise ja imendumise võime; sooleseina läbilaskvus on suurenenud (n-ö lekkiv sool, milleni võib viia näiteks rafineeritud toidu sage tarbimine); samuti sooleinfektsioonid või limaskesta põletik jm.

Enim on levinud laktoosi- ja gluteenitalumatus. Laktoositalumatust esineb hinnanguliselt 20–30 protsendil Eesti elanikkonnast, gluteenitalumatus põhjustab aga tsöliaakiat, mille all kannatab umbes üks protsent meie elanikest. Laktoositalumatuse puhul tekitab ennekõike seedeprobleeme laktoos ehk piimasuhkur, mide soolestikus ei suudeta lagundada, gluteenitalumatuse puhul tekivad aga vaevused nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavaid toite süües. Mõlemad tervisehädad on geneetilise eelsoodumusega, sealjuures märkis Holsting, et vahel saab vanem oma talumatusest teada isegi lapse diagnoosi põhjal, sest ta ise on näiteks piimatooteid juba aastaid vältinud ebamugavustunde tõttu, mida nende söömine põhjustab.

«Laktoositalumatust pole võimalik ravida, aga seda saab leevendada, kui vähendada menüüs piimatoodete osa või asendada need laktoosivabadega. Vähese laktoosisisaldusega piimatooted on kõvad juustud (Cheddar, parmesan), probiootikumidega rikastatud jogurtid, madala rasvasisaldusega tooted. Apteegist leiab vaevusi ennetada aitavaid laktaasipreparaate, mida tuleks manustada enne laktoosi sisaldavat toidukorda,» selgitas Apotheka proviisor Liisa Randmäe.

Küll aga ei tohi piimatooteid menüüst kustutada, sest nendeta jätame organismi ilma hädavajalikust kaltsiumist, mida leidub rikkalikult just piimatoodetes. Piimavaba dieediga võib napiks jääda ka D-vitamiini, B2-vitamiini ja valkude saamine toidust. Seega soovitatakse tarbida hapendatud või laktoosivabu tooteid (keefir, jogurt, juust, või, hapupiim, hapukoor jm) ning muid kaltsiumi- ja vitamiinirikkaid toite (brokoli, pähklid, seemned, lõhe, muna jm).

Tsöliaakia korral ei suuda organism gluteeni seedida ega lagundada ning organism hakkab tootma toksiine, mis kahjustavad peensoole seinal olevaid hattusid. «Hatud on vajalikud toitainete imendumiseks soolest. Imendumishäire tagajärjel tekib toitainete puudus, mis võib viia tõsise tervisekahjustuseni,» nentis proviisor. Alatoitumus toob kaasa väsimuse, kaalulanguse, luuhõrenemise ja muud häirivad tagajärjed, mistõttu ei maksa lihtsalt kõhutunde pärast gluteeni ise menüüst eemaldada, vaid seisund tuleb diagnoosida ja saada vajalikud toitumissoovitused. Kui laktoositalumatuse puhul on osa piimatooteid menüüsse sobilikud, siis tsöliaakia näeb ette eluaegset gluteenivaba dieeti. «Dieedi järgimisel taastuvad peensoole limaskestal olevad hatud ja ka haigusnähud taanduvad. Samas on vaja regulaarselt arstlikus kontrollis käia, et hinnata toitainete puudust ning vajadusel seda korrigeerida,» lisas Randmäe.