Tüütuid seedeprobleeme tekitava sündroomi põhjus võib olla psühholoogiline
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
12. aprill 2019, 21:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutises uuringus leiti, et kognitiiv-käitumuslik teraapia on ärritunud soole sündroomi raviks efektiivsem kui praegune ravi.
Praegu soovitatakse ärritunud soole sündroomi raviks elustiilimuutusi, treeningut ja meditatsiooni, toitumise muutmist (probiootikumid, töödeldud toidu vältimine, alkoholi ja kofeiini tarbimise piiramine) ning ravimeid. Uus uuring leidis aga, et psühhoteraapia eriti kognitiiv-käitumuslik teraapia on ärritunud soole sündroomi sümptomite kontrollimiseks efektiivseim, vahendab IFL Science.
Uuringus osales 588 patsienti, kellel olid kestvad ärritunud soole sündroomi sümptomid ning kes olid ravivõimalusi aasta jooksul proovinud. Osad jätkasid oma tavalise raviga ning teised said spetsiaalselt ärritunud soole sündroomiga patsientidele mõeldud kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. 12 kuud hiljem olid viimaste sümptomid märgatavalt leevenenud ning isiklikul tasandil ütlesid paljud osalejad, et tundsid end paremini. Kognitiiv-käitumuslik teraapia paistis töötavat ka siis, kui seda ei viidud läbi terapeudiga näost näkku rääkides, vaid tehti telefonis või veebis.
Ärritunud soole sündroomi käes kannatab 10-20 protsenti inimestest. Ebameeldivate sümptomite alla käivad kõhuvalu, krambid, puhitus, kõhukinnisus, või -lahtisus, väsimus ning iiveldus. Kõige tõsisematel juhtudel võib seisundil olla negatiivne mõju tervele elukvaliteedile. Hetkel ei teata, mis ebameeldivaid haigusnähte põhjustab ja pole leitud ühtegi patoloogilist muutust sooles või mõnes muus meditsiinilises testis. Selle asemel diagnoositakse seisundit sümptomite järgi.