P, 25.10.2020

Perearst vastab: kas ja millal vaktsineerida last puukentsefaliidi vastu?

Kui puuk on inimese nahka tunginud, toimub entsefaliidiviirusega nakatumine väga kiiresti, vaid mõne minutiga.

FOTO: Anna Maloverjan / PantherMedia / Scanpix

Traditsioonilised kaitsevahendid nagu pikkade varrukate või säärtega heledad riided ning tõrjevahendid ei taga kindlat kaitset puukide vastu. Puugi kiire eemaldamine võib ära hoida haigestumise puukborrelioosi, kuid puukentsefaliidiviirus satub organismi peaaegu kohe pärast puugihammustust. 

Puukentsefaliidi vastu on aga võimalik vaktsineerida. Vaktsineerimise põhiskeem koosneb kolmest süstist ning vaktsineeritakse lapsi peale esimest eluaastat, kirjutab Piret Rospu oma blogis Sinu Terve Laps.

Eestis soovitatakse vaktsineerida lapsi pärast esimest sünnipäeva. Mõnel pool maailmas vaktsineeritakse ka nooremaid, alates kuuest kuust, aga sellisel juhul ei ole kaitse nii hea ja emalt saadud antikehad võivad vaktsiini toimet nõrgendada, nendib Rospu. Lastel on oma vaktsiin, mis on väiksem kogus täiskasvanute omaga võrreldes, aga vaktsineerimise skeemid on täiskasvanutega samad.

Vähemalt kolm süsti

Pärast teist süsti on puukentsefaliidiviiruse vastu antikehad tekkinud 98 protsendil, aga immuunsus kestab ainult ühe hooaja. Kolmas süst pikendab immuunsust ja sellega tekivad antikehad isegi 99 protsendil vaktsineeritutest.

Selleks, et kolme annusega kujundatud immuunsus oleks hea ja püsiks võimalikult kaua, on vaja korduvalt vaktsineerida. Inimest vaktsineeritakse korduvalt vaktsiini ühe annusega kolm aastat pärast vaktsiini kolmanda annuse manustamist ja edaspidi iga viie aasta möödumisel vaktsiini ühe annusega.

Haigus inimeste vahel ei levi

Rospu toob vaktsineerimise juures eraldi välja selle, et puukentsefaliit ei levi inimeselt inimesele, seega ei tekita vaktsineerimine mingit karjaimmuunsust. Haigestumise eest kaitse saavad ainult need inimesed, kes on vaktsineeritud. «Piltlikult, kui last hammustab puuk, kes talle puukentsefaliidiviiruse otse organismi lekitab, on üsna ükskõik sellest, kas teised lapsed tal lasteaias on vaktsineeritud või vaktsineerimata,» seletas perearst.

Kui puuk on inimese nahka tunginud, toimub entsefaliidiviirusega nakatumine väga kiiresti, mõne minutiga. Puukborrelioosi nakatumist peetakse aga ebatõenäoliseks, kui puuk kiirelt eemaldatud saab. Inimese kokkupuude puukentsefaliidiviirusega enamasti haigestumiseni ei vii, aga võib siiski tekkida ka täiesti eluohtlik haigestumine. Umbes 30 protsendil viirusega kokku puutunud inimestest tekivad antikehad ilma igasuguste haigusnähtudeta, teisel 30 protsendil tekib haigus ainult palavikuga ja närvisüsteemi haigestumine tekib ülejäänutel.