Siniseid «ämblikuvõrke» jalgadel ei õnnestu enam enne suve korda saada

Päikeseline kevad toob arsti ukse taha rohkesti patsiente, kelle jalgadelt paistavad sinised veresoontevõrgud. «Kevadeti olen tõesti väga populaarne, aga kahjuks pean ütlema, et kui tahta aprilliks jalad korda saada, tuleb tööd alustada septembrist,» rääkis Palmiste-Kallion.

Veenilaiendid on krooniline sidekoe nõrkushaigus, mis tähendab, et need on pikalt välja kujunenud. Seega ei saa 20 aastat kogutud võrgukesi või mügaraid üleöö korda teha. Tegemist on tavaliselt kosmeetilise probleemiga, kuid patsient peab meeles pidama, et ajaga muutub see siiski ulatuslikumaks. Samas ei ole jalgade muud kaebused – surinad või valud – laienditega seotud.

«Laiendite korrigeerimisvajadus tekib siis, kui hüppeliigese piirkonda tekib turse, näiteks paistab sokirant ning sääre esimeses kolmandikus on pruun piirkond, kus nahk sügeleb ja tekib tunne, nagu oleks jalal ekseem,» selgitas kirurg. Sellisel juhul tuleks minna perearsti jutule, kes esmalt määrab kompressioonravi. «Tohtri soovitusel peaks kandma hüppeliigese piirkonda toetavaid sukkpükse või reie ülaossa ulatuvaid sukki, mida patsiendid kombineerivad nii, nagu neile sobib,» lisas ta. Sukad on väga mugavad ja aitavad jalgadel värskena püsida, ainuke miinus on nende jalgapanek, mis vajab veidi vilumust.

Veenilaiendiga seotud suurim eksiarvamus on see, et see tekitab trombe. Teine müüt on see, et patsient võib lõpuks oma jala kaotada. «Hirmu, et veenilaiendi lõppstaadium ehk haavand võib jalast ilma jätta, kuulen sageli. Nii see siiski ei ole, arvan, et inimene unustab sel juhul, et meil on mitu veresoonkonna süsteemi - arterisüsteemi haavand võib tõepoolest tekitada gangreeni, mis võib viia ka jala kaotuseni,» sõnas Palmiste-Kallion.

• Loe veel: Arst kinnitab: veenilaienditel pole midagi pistmist ohtliku tromboosiga

Veenilaiendi haavandid esinevad vähem kui kümnendikul patsientidest. Kui haavand ei parane, tasub igal juhul arstilt nõu küsida. Lisaks on veresoontekirurgid alustanud e-konsultatsiooniga, kus perearst saab eriarstiga patsiendi ravi läbi arutada, mis inimese elu veelgi lihtsustab.

Kuigi veenilaiendid on krooniline ja eluaegne haigus, ei peaks see Palmiste-Kallioni sõnul inimese elu juhtima. «Mõõdukuse piires võib kõike teha. Ja teine hea uudis küpses eas daamidele on see, et esmased laiendid tekivad teismelistel või esimese raseduse korral – kui selleks ajaks ei ole laiendeid tekkinud, neid suure tõenäosusega ka ei tule,» lisas ta.

Kuula raadiosaadet siit.