Perearst: oma suva kohaselt naabrinaise retseptiravimi tarbimine on ohtlik

Kadri Tammepuu
, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht
Copy
Proviisor ja ravimid.
Proviisor ja ravimid. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Ravimite mitteostmise põhjuseks on unustamine ja hind, mõnikord ka soovimatus tablette võtta, sõnas Rapla perearst Argo Lätt tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Ravimiameti statistikast teame, et möödunud aastal kasutati ära 10,4 miljonit retsepti ehk kaheksa retsepti inimese kohta. Tableti manustamine on igapäevane reaalsus - järjest rohkem on inimesi, kes võtavad korraga mitut retseptiravimit.

«Patsiendid on erinevad – vanemaealised on harjunud, et arst ütleb, mida võtta. Nooremad on enne vastuvõtule tulekut juba variandid ära guugeldanud ning on seetõttu märksa teadlikumad. Kolmas grupp on välismaalased, kellel on täpselt teada, mis rohtusid nad võtavad, mis koguses ja missugused on nende kõrvaltoimed,» rääkis Lätt.

Vastavalt seadusele peab arst retsepti kirjutama toimeainepõhiselt. Eesti patsientide liidu tellitud ja Rait Faktum-Ariko läbiviidud uuring näitab, et iga kuues vastaja on saanud arstilt kaasa juhise konkreetse tableti ostmiseks. «Juhiseid ei pea andma neile, kes võtavad ühte ravimit. Aga mu nimistus on patsiente, kellel on 8–10 eri ravimit, neid tulebki aidata. Vahel kirjutan patsiendi valiku lihtsustamiseks kuni viie ravimi brändinimed ja manustamise korra ning koguse paberile,» tõdes perearst. Ta lisas, et ka see võib põhjustada segadust – kui apteeker annab küll sama toimeainega, aga teise nimega ravimi, on patsient ärevil ja tuleb arsti juurde selgitust küsima.

Teine selgitustööd vajav mure on see, kui patsient tuleb ja teatab, et tema vererõhutabletid ei aidanud, küll aga naabrinaise omad. «Esmalt kutsun patsiendi korrale, sest võõraste retseptiravimite võtmine võib olla ohtlik. Aga siis vaatan, kas annab ka enda patsiendil korrektsiooni teha,» sõnas Lätt.

Perearst näeb väga erinevaid põhjuseid, miks inimesed rohtusid välja ei osta – vahel on mureks hind, vahel unustatakse, mõnikord lihtsalt ei soovita tablette võtta. «Lihtsam on siis, kui näen retseptikeskusest, et ravim on välja ostmata. Aga vahel on mitme kuu ports koju viidud, aga ikka ei võeta ja haigusnähud pole kuhugi kadunud,» rääkis Lätt. «Tavaliselt tulevad põhjused jutuajamise käigus välja. Näiteks vererõhutablettide mittevõtmisega jäävad vahele vanemad härrad, kes tulevad juhilubasid pikendama.»

Kümmekond aastat tagasi oli üleval ka teema, kas originaalravim on geneerilisest parem. Üheks põhjuseks oli tookord uuringute vähesus ja ka teadmatus, mida see geneeriline ikkagi tähendab. «Geneeriline ravim on samaväärne kui originaal, aga teda hakatakse turustama pärast seda, kui originaali patent on lõppenud,» selgitas Lätt. Tänaseks on enamus kogenud odavamate analoogide kvaliteeti, arstidest eelistab pigem originaali veel 14 protsenti, tavainimesest vaid 9 protsenti.

Ühe huvitava fakti tõi Lätt veel välja – mõnikord tulevad patsiendid vastuvõtule ja ütlevad, et nad ei saa väljakirjutatud ravimit võtta, kuna infolehel on kirjas kõrvaltoimed, millest kümme oli temalgi. «Siis seletan, et ravimifirma peab kirja panema kõik ebasoovitavad toimed, mis üle maailma on täheldatud. Ja eks ka rahvasuus kõlav jutt, et nii kaitseb ravimitootja end kohtukutse eest, on õige,» sõnas Lätt.

Kuula saadet siit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles