7 depressiooni sümptomit, mida on keeruline ära tunda

PM Tervis
Copy
Depressioon tekitab muserdavaid mõtteid.
Depressioon tekitab muserdavaid mõtteid. Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Scanpix

Üldiselt on teada, et depressioon tekitab lootusetuse tunde, paljud isoleerivad end seltskonnast, on tihti kurnatud ega taha meelsasti kodust lahkuda. Siiski on veel terve rida sümptomeid, mida pole nii kerge depressiooniga seostada. 

Health24 toob välja depressiooni sümptomid, mis võivad eelkõige esineda ja peamurdmist tekitada neil, kel pole haigust veel diagnoositud. 

Kaotad sageli ja kergelt kannatuse. Nähvad oma elukaaslasele, kolleegidele ja isegi koerale? 2013. aastal viidati meditsiiniajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuringus, et enam kui pooled raskekujulise ja pikaajalise depressiooni all kannatajatest ärrituvad ja raevuvad kergesti. Seda sümptomit esineb nii lastel kui täiskasvanutel. 

Ärkad iseenesest väga varakult. Mõni tahab depressiooni puhul kogu aeg magada, osa magab just vähem, uinub raskesti ning ärkab varajastel hommikutundidel. Kui oled järsku hakanud ärkama pidevalt kella 4-5 ajal, ilma et seda vaja oleks, ega suuda enam uinuda, võib tegu olla depressiooni sümptomiga.

Hobid ei paku enam huvi. Üldiselt pakub hobidega tegelemine rõõmu ja rahulolu, kuid depressiooniga võib kaduda igasugune motivatsioon ja huvi varem meeldivate asjadega tegeleda. 

Tekib sotsiaalmeediasõltuvus. Senisest rohkema sotsiaalmeedia jälgimisega püüab diagnoosimata depressiooniga inimene eirata oma probleemide tegelikke põhjuseid. Sotsiaalmeedia juhib tähelepanu hästi kõrvale ning mõjub isegi adrenaliinilaksuna, kui pildid või muud tegevused saavad head vastukaja. Mõneti on see aga kui soola raputamine haavale, sest kaua selline tegevus tuju ei paranda ning mingeid probleeme ei lahenda. 

Tekib alaseljavalu. 2015. aasta uuringus selgus, et depressioon kutsub organismis esile muutusi, mis võivad tipneda alaseljavaluga - mida raskem depressioon, seda suurem valu. Eksperdid arvavad nimelt, et depressioon teeb närvid eriti tundlikuks. Lisaks, kui seljavalu häirib otseselt elukvaliteeti ja raskendab argiseid tegemisi, võib see omakorda depressiooni süvendada. 

Muutused isus. On tavaline, et depressiooniga kaasneb isu suurenemine või langus. Osa kogeb siis ka kaalulangust, mis algul on ehk isegi meelepärane, kuid aja jooksul väheneb seetõttu ka energia. Osa hakkab siis päeva jooksul pidevalt näksima ning valib suhkru- ja rasvarikkad näksid. Nende söömine tekitab aga surnud ringi, sest arutu mugimine võib põhjustada kahetsust ning pikema aja jooksul kaalutõusu, mis samuti aina süvendab depressiooni. 

Muutud ülikõhklevaks. Otsustamatu saab olla ka ilma depressioonita, kuid seesugune muutus võib naistel olla üks sage depressiooni sümptom, kirjutati ajakirjas Cognitive Therapy and Research avaldatud uuringus. Selles võib rolli mängida nii lootusetuse tunne kui ka eeldus, et et iga valikuga kaasneb halb tulemus. Tihti kaasnevad siis ka riskantsed valikud alkoholi, töö ja seksuaalelu osas. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles