Õietolm, putukad, tolmulestad - allergikute piinad suvel ei lõppe

Märts-juuni on paljudele allergikutele keeruline aeg - ka neile, kel pole ehk varem allergiat esinenud. See toob kaasa pikaaegseid ja ravile halvasti alluvaid allergia sümptomeid, mõnikord lausa selliseid, mis häirivad oluliselt argielu. «Suvise allergia sümptomiteks on tavaliselt nohu, vesised silmad, aevastamine, köha, sügelus silmades ning ninapiirkonnas ja silmapõletik,» rääkis Saadi.

Kiuslik õietolm

Levinuimateks õietolmu allergeenideks on heintaimed nind teraviljad. «Heintaimede liigid on nii sarnased, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid õigesti eristada - seega on allergia tavaliselt mitme taime suhtes. Kõige tavalisemateks kevadise ning suvise allergia sümptomite tekitajateks on looduses kask, lepp, paju, sarapuu, saar, pappel, puju, valge kastehein, aas-rebasesaba, lõhna-maarjahein, püstine luste, prantsuse raihein, sugapea, aruhein, kerahein, raihein, põldtimut, kaer, oder jt,» selgitas arst. Kui praegu õietolmu seire lehekülge vaadata, võib avastada, et Tallinnas õitsevad aktiivselt kask ja paju, Jõhvis kask, Tartus kask, kuusk, paju, Kuressaares kask ja kuusk.

Õietolm levib aktiivselt tuulega, nii et allergia sümptomid võivad tekkida isegi selles piirkonnas, kus need taimed ei kasva. Mida siis teha? «Julgesti võib kasutada käsimüügist allergiavastaseid ravimeid nii tablettidena (loratadiin, desloratadiin, bilastiin, ebastiin, tsetirisiin jt) kui ka silmatilkadena (allergodil) ja ninaspreina (allergodil, flixonase). Veel võib loputada nina soolalahusega, vältida toa tuulutamist ja looduses viibimist aktiivse õitsemise ajal,» loetles Saadi. 

Tõsisema allergia puhul tuleb pöörduda perearsti poole, kes vajadusel määrab retseptiravimid või raskekujulise allergia puhul suunab patsiendi allergoloogi vastuvõtule. Kergemad hooajalised allergiad, mis alluvad tavalisele ravile, ei vaja allergoloogi konsultatsiooni.

Putukatest kergelt ei pääse

Putukate nõelamisest ja hammustusest tingitud allergilised reaktsioonid on samuti levinud ning võivad põhjustada (eriti eelneva allergilise taustaga inimestel) väga tugevat reaktsiooni. See võib viia anafülaktilise šoki ja isegi surmani, juhul kui inimene saab nõelata kaela või pea piirkonda.

«Kergemal juhul põhjustavad putukahammustused ja nõelamised paikset sügelust ning paistetust. Leevenduseks võib kasutada paikselt jahutavaid kreeme või geele, nõrga hormooniga salvi (Hydrocortisone DAK), põletikuvastase ja rahustava toimega eeterlike õlide segusid (Carmolis tilgad), allergiavastaseid tablettravimeid,» andis Saadi nõu.

«Tõsisemal juhul, kui tekib hingamisraskus, kaela või näo piirkonna turse, teadvuse häire, tugev nõrkus - vajab inimene vältimatut abi. Neil, kes on teadlikud oma eelsoodumusest tugevatele allergilistele reaktsioonidele, peab olema alati kaasas adrenaliini (epinefriini) lahus, millega kas inimene ise või lähedane saaks kiiresti teha lihasesisese süsti,» rõhutas perearst. 

Arsti käest võib paluda retsepti ka lihtsamini kasutatavale sama ravimi variandile - adrenaliinilahusega eeltäidetud Epipen süstlale. Tegemist on ainult näidustustel määratava ravimiga. Kui süst oli juba aga vajalik, tuleks järgmise sammuna ikkagi kiirabi kutsuda või EMOsse pöörduda, sest adrenaliini mõju ei kesta kaua, kõriturse või muud eluohtlikud tervisehäired võivad mõne tunni pärast uuesti tekkida.

Perearsti poole tuleb pöörduda siis, kui olete kogenud tugevaid reaktsioone putukate hammustustele või nõelamisele. Arst uurib teid algul ise ja vajadusel võib suunata allergoloogi vastuvõtule, et tuvastada täpsem allergia põhjus ja määrata ravi. Kergemad reaktsioonid, mis mööduvad ise või perearsti määratud raviga, tavaliselt allergoloogi konsultatsiooni ei vaja.

Tolmulestadest vabanemine võtab aega

Kolmandaks allergilise reaktsiooni põhjustajaks suvel on tolmulestad - mikroskoopilised putukad, mis elavad soojades, niisketes tingimustes ja pesitsevad voodis, kangas ja vaipades. «Nende jäägid võivad sattuda õhku ja kutsuda esile aevastamist, nohu ja köha. Tolmulestaallergiat esineb aastaringselt, kuid suveperioodil esineb sümptomeid tavaliselt rohkem. Tolmulestad ei põhjusta tavaliselt eluohtlikke reaktsioone, pigem sõltub kohast - näiteks kui kodus viibides on pidevalt ninakinnisust ja aevastamist, kuid tööl olles hingate vabalt ja allergia sümptomeid ei esine,» rääkis Saadi.

Tolmulestadest on väga keeruline lahti saada. Vajalik on regulaarne pesu pesemine, pindade ja vaipade niiske puhastus. Seda, kas tegemist võib olla allergiaga tolmulestade suhtes, uurib perearst või allergoloog. Raviks võib kasutada tavalisi allergiavastaseid ravimeid.

Toiduallergia tekitab kaebusi

Viimasena toob perearst välja toiduallergia, mille taga on ristreaktsioon õietolmu ja puu-, juur-, köögi- või kaunviljade, seemnete ja pähklite vahel. «Allergikud ei talu tihti sama taime produkte. Näiteks, sarapuu ja pähklid, päevalill ning päevalilleseemned ja -õli, kõrrelised - teraviljatooted, kask - kasemahl. Vaevusi võivad põhjustada maitsetaimed, näiteks pastinaak ja seller ning toored puu- ja köögiviljad,» kirjeldas arst. Sümptomiteks on hingamisteede- ja seedekaebused, huulte sügelus, suu limaskesta turse, kõhulahtisus, hingamisraskus, lööve, naha sügelus jm. 

Puu- ja köögiviljade allergeensus keetes ja külmutades väheneb, kuid täielikult ära ei kao. Pähklite ja maitsetaimede korral pole töötlemisest abi. «Kergema reaktsiooni puhul tuleb loobuda allergiat esile kutsuvate viljade söömisest, võtta allergiaravimit, pidada kerget dieeti ning tarbida rohkem vedelikku. Tõsisema või korduva reaktsiooni puhul oleks mõistlik pöörduda perearsti poole, kes vajadusel määrab täpsustavaid uuringuid või suunab kitsama eriala spetsialisti juurde,» lisas Saadi.