Vananev elanikkond tõukab haigekassa proovima uusi tervishoiu rahastamise mooduseid

PM Tervis
Copy
Tasuma hakatakse inimese ravijuhtumi kui terviku eest.
Tasuma hakatakse inimese ravijuhtumi kui terviku eest. Foto: Tomasz Majchrowicz / PantherMedia / Tomasz Majchrowicz

«Praegune tervishoiu rahastamismudel ei ole meil peamiselt elanikkonna vananemise tõttu jätkusuutlik. See tähendab, et me tarbime aina enam tervishoiuteenuseid,» ütleb haigekassa juhatuse liige ja finantsvaldkonna juht Pille Banhard.

Banhard selgitab, et meditsiini ja tehnoloogia arenedes muutuvad teenused küll efektiivsemaks, aga samas ka kallimaks. Elanikkonna vananedes väheneb tööealise elanikkonna osakaal ning süsteemi panustajaid ehk maksumaksjaid jääb järjest vähemaks. «Vaja on analüüsida ja leida uus lahendus tervishoiu rahastamiseks, mis pakuks tulevikus samasugust kindlustuskaitset kõikidele, kes seda vajavad,» tähendab ta.

Haigekassa eelarvet ehk tervishoiukulusid planeeritakse mitu aastat ette. Nelja aasta finantsprognoos on üsna täpne ja võtab arvesse lähitulevikus planeeritavaid muudatusi süsteemis ning inimeste vajadust teenuste järele. «Tavapäraselt koostame eelarve, kus tulud ja kulud on tasakaalus ehk null tulemiga. Haigekassa ise oma tulusid ei planeeri – kasutame rahandusministeeriumi prognoose,» sõnab Banhard.

Kui maksulaekumine on hea ning ka tervishoiule kavandatud rahalisi vahendeid kasutatakse vastavalt eelarvestatule või isegi vähem, tekib kasum. Selle lisarahaga kaetakse tervishoiukulud siis, kui maksulaekumine osutub planeeritust halvemaks või kui eelarvestatud tervishoiukulude kasutus on olnud planeeritust suurem.

Haigekassal on reservid vajaduste katmiseks halvematel aegadel. Otsuse reservide kasutuselevõtu kohta teeb haigekassa nõukogu või Vabariigi Valitsus lähtuvalt vajamineva summa suurusest. Haigekassa reservide kogumaht on praegu ligi 200 miljonit.

«Läbimõeldud ja analüüsitud planeerimine on kõige alus. Tervishoiuteenustesse suunatavaid vahendeid peab kasutama efektiivselt ja samal ajal patsientide vajadusi arvesse võttes. Kui me ei planeeri hoolikalt ja läbimõeldult, siis on meie reservid otsas juba vähem kui kümne aasta pärast,» tõdeb Banhard.

«Tervishoiu rahastuses peab kindlasti säilima solidaarsuse printsiip. Ent süsteem peab muutuma paindlikumaks ja liikuma tükipõhiselt rahastamiselt alternatiivsetele mudelitele. Kõigile teenuseosutajatele ei saa sobida üks ja ühine lähenemine ja me peame katsetama erinevaid rahastusskeeme, mis on veelgi patsiendikesksemad,» räägib Banhard.

Praegu katsetatakse eelarvepõhist rahastamist Hiiumaa haiglas. Eelarvepõhine tasumine tähendab, et haigekassa ei osta haiglalt teenuseid ravijuhtude kaupa, vaid selle asemel lepitakse kokku erialades ja teenustes, mida haigla pakub ning kogusumma, mis haiglale kõigi patsientide teenindamise eest tasutakse.

Samuti juurutatakse diagnooside, nagu näiteks insuldi puhul episoodipõhise tasustamise põhimõtet, mis hõlmab selle diagnoosiga patsiendi ravi tervikuna. «Sisuliselt tähendab see seda, et tulevikus me ei tasuks inimese haigestumisel üksikute teenuste eest – näiteks eriarsti vastuvõtt, uuringud, operatsioon, järelravi – ilma neid omavahel tervikuks sidumata, vaid tasu maksmise alus oleks patsiendi terviklik ravi ehk kogu tema teekond arstile pöördumisest kuni tervisemure lahendamiseni.»

Pikemalt loe Eesti tervishoiu rahastuse kohta siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles