7 levinud müüti ja tõde seljavalust ning selle ravist

Teeme selgeks, kas tegu on tõe või müüdiga.

1. Seljavaluga võta haigusleht ja lama võimalikult palju!

Vale. Jah, vanasti soovitati mehaanilise alaselja valu korral kodus püsida ja võimalikult vähe liikuda selleks, et haiget selga mitte koormata. Viimased uuringud tõestavad, et meetod on iganenud ja oodatud tulemusi ei anna. Vastupidi, liikumatult kodus püsides lihased nõrgenevad ja loovad pinnase täiendavateks traumadeks. Kesine aktiivsus toob muutused kehakaalus ja tervislikus seisundis. Väheneb suhtlemine, millega kaasnevad sotsiaalse taustaga probleemid, nagu depressioon. Valu ei tähenda ilmtingimata kahju. Võimalusel tuleb kindlasti aktiivselt edasi elada, sotsialiseeruda, mitte isoleeruda ja kodus liikumatult püsida.

2. Parim viis seljavalu ennetada, on langetada kaalu!

Nii ja naa. Jah, ülekaalulistel on suurem risk, aga seljavalu vaevab ka palju kõhnemaid inimesi. Ülekaalulisus on vaid üks tegur paljude seas, mis soodustavad seljavalu. Riskitegurid on vananemine, vigastused, vähene aktiivsus, halb kehahoiak, halb magamisasend, suitsetamine ja stress. Tegelikult on alaseljavalu väga levinud ja see võib esineda ükskõik kellel ja ükskõik missuguses vanuses, olgu selleks inimene suure, keskmise või madala sissetulekuga, lastest kuni eakateni. Meestel ja naistel esineb seljavalu võrdselt. Tavaliselt vanuses 30 kuni 50.

3. Igasugune sundasend on seljale koormav!

Õige. Istumine iseenesest ei ole kehale halb. Seljale on koormav igasugune sundasend, ka näiteks pikalt seismine või füsiopallil istumine. Töökohal istudes tuleks teha pause iga 30-40 minuti järel selleks, et keha liikumismustrit muuta.

4. Kroonilise seljavaluga inimesi aitab ainult operatsioon!

Vale. Enamik seljavalu, isegi kroonilist ei ravita operatsiooniga. Seljavalu ravi direktiiv mujal maailmas ütleb, et operatsiooni võib kaaluda alles siis kui intensiivne valu kiirgab ja hälvab igapäevast elu kauem kui 6 kuud. 50 protsenti diskiprobleemist tulenevast valust taandub ilma kirurgilise sekkumiseta.

5: Valuvaigistid lahendavad probleemi!

Nii ja naa. Kui selg hakkab valutama, võib valuvaigistitest abi olla, aga kui valu paari päeva jooksul ei möödu, pole lõpuks abi ka nendest. Tegelikult võivad valuvaigistid abistamise asemel hoopis kahju teha. Tugevad ravimid stimuleerivad valu retseptoreid. Suure valu leevendamiseks haarab inimene muudkui rohkemate valuvaigistite järele. Nii tekib nõiaring.

6. Lapseootus tähendab automaatselt seljavalu!

Vale. Tavaliselt rasedus ise seljavalusid ei põhjusta. Mitmed uuringud viitavad, et rasedusaegsed seljavalud tekivad peamiselt naistel, kellel on selg või vaagnaluu valutanud ka enne lapseootele jäämist. Ootuse ajal löövad välja kroonilised või varasemalt korralikult välja ravimata jäänud seljaprobleemid. Lapseootuse ajal muutuvad sidekoed paindlikumaks ja lõdvemaks, mispärast võivad vaid harva tekkida valud, mida naine kunagi kogenud ei ole.

7. Toitumine on kõige alus, ka terve selja!

Muidugi õige. Korralik toitumine annab kehale piisavalt mikroelemente, et toetada tervet luustikku ja lihaskonda. Vältima peaks jooksult võileiva ampsamist, vaid võtma aega ja sööma näiteks korralikku tasakaalustatud lõunat. Kui on kiire, tuleks ebatervislik snäkk asendada veega. Piisavas koguses vee joomine tagab liikuva ja valuta keha. Kord aastas tasub testida oma mineraalide ja vitamiinide taset ning vajadusel võtta juurde ka toidulisandeid.