Teadlased leidsid inimese vastupidavuse piirid, uurides tippsportlasi ja rasedaid

Uurides energiakulusid maailma pikimatel ja julmimatel spordiüritustel, nagu Tour deFrance ja Ironmani trialtlon, leidsid teadlased, et olenemata tegevusest, jõuavad kõik sama metaboolse piirini ehk maksimaalse koormuseni, mida inimene pikaajaliselt kannatab, vahendab Medical News Today. 

Piirang vastupanuvõimes peitus teadlaste arvates seedesüsteemis ehk keha võimes toitu töödelda, imendada kilokaloreid ja toitaineid, et kehafunktsioone töös hoida. Vaadates pikaajalist ehk päevi, nädalaid või kuid kestvat füüsilist aktiivsust, leidsid teadlased, et inimesed suudavad põletada ainult 2,5 korda rohkem kaloreid kui on nende baasainevahetuse suurus. Baasainevahetus on kilokalorite hulk, mis on vajalik organismi töös hoidmiseks puhkeasendis. Seega on inimesel pikaajaliselt võimalik kuluta kõige rohkem 4000 kilokalorit päevas. 

Uuringu kaasautori, evolutsiooniantropoloogi Herman Pontzeri sõnul saab seda nimetada inimvõimete piiriks. Peale selle lävendi ületamist hakkab keha oma kudesid põletama, et kaloridefitsiiti kompenseerida. Üks seletus võib põhineda seedetrakti võimel toidu lagundada ehk on olemas teatud kogus kilokaloreid, mis saab meie seedesüsteemis päeva jooksul efektiivselt imenduda.

Teadlased uurisid tippsportlasi maailma kõige karmimatelt vastupanuspordialadelt ning teisi inimese vastupanuvõime piiride kompimist, nagu rasedust. Leiti L-tähe kujuline kõver kus oli näha, et energiakulu algas kõrgelt, kuid langes vältimatult ja muutus ülejäänud võistluse ajal stabiilseks 2,5kordse baasainevahetuse juures. Tulemused viitavad uurijate sõnul sellele, et keha suudab oma ainevahetust aeglustada, jäädes jätkusuutliku taseme juurde. Samuti leiti, et vastupanusportlaste maksimaalne jätkusuutlik energiakulu oli ainult natukene kõrgem kui naiste ainevahetuse kiirus raseduse ajal. See näitab teadlaste sõnul, et spordirekordite purustamist ning seda, kui suureks laps üsas kasvada määravad samad füsioloogilised piirid.