Neuroloog Gross-Paju: migreeni vastu on uudsed tõhusad ravivõimalused
20. juuni 2019, 10:04
Ameerika Neuroloogiaakadeemia aastakonverents, mis tänavu peeti Philadelphias, on maailma üks suurimaid ja kaalukamaid neuroloogide erialafoorume. Konverentsil osalenud Astra Kliiniku ja Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog Katrin Gross-Paju edastab, mida uut räägiti peavalust ja migreenist.
Gross-Paju ütleb, et peavalud on oluline teema nii peavaluga inimestele kui neuroloogidele. «Valdkonna olulisemad arengud on praegu seotud eeskätt uue põlvkonna migreeniravimite, monoklonaalsete antikehadega, millest esimene on juba ka Eestis kättesaadav,» sõnab neuroloog.
Esimesena maailmas turule jõudnud monoklonaalne antikeha ehk süsteravim toimeainega erenumab on ka Eestis juba mõnda aega kättesaadav, igakuise annuse hind on orienteeruvalt 476 eurot. Haigekassa seda ravimit kahjuks veel ei kompenseeri.
Maailma üks juhtivaid peavalueksperte, Londoni Kings College’i professor Peter Goadsby andis ülevaate uuringutest, mis näitavad, et ka teiste ravimitootjate väljatöötatud monoklonaalsed antikehad, eptinezumab (tilgutatav ravim), galzanezumab (süsteravim) ja fremanezumab (süsteravim), annavad migreeni profülaktikas erenumabiga sarnase raviefekti.
Kõnealused uuringud viidi läbi inimestel, kel esinevad sagedased migreeniatakid – vähemalt neli migreeniga päeva kuus, sealhulgas krooniline migreen, ja migreeniatakkide sagedus enam kui 15 päeval kuus. Uuringud näitasid, et monoklonaalsete antikehade raviefekt on lähedane sellele raviefektile, mida saavutatakse botoxi süstidega või siis migreeni profülaktikas kasutatavate tablettidega.
«Need uuringud kinnitavad, et tegemist on migreeni profülaktikas väga perspektiivse ravisuunaga. Küll aga on vaja varuda mõnikord kannatust, sest monoklonaalsete antikehade raviefekt võib tekkida alles kolmandal ravikuul,» tähendab Gross-Paju. Ühtlasi toodi esile, et nende inimeste jaoks, kes ei talu ravimeid, on üks oluline alternatiiv migreeni profülaktikas neuromodulatsioon ehk aju mõjutamine elektromagnetlainete abil.
Keerulisem on olukord ägeda migreenihoo ravis. Migreeniataki ravis õnneks ei pea kaasajal enam piirduma suukaudsete ravimitega, vaid sageli on isegi efektiivsemad samad ravimid ninaspreide ja küünaldena. «Need alternatiivid on olulised seetõttu, et tablettide kasutamine on keerukas inimesel, kel kaasneb migreeniatakiga eriti tugev iiveldustunne ja ülitundlikkus lõhnade-maitsete suhtes. Kahjuks Eestis täna veel saame kasutada ravimeid vaid tablettidena,» märgib neuroloog.
Uue võimalusena tutvustati nahale paigaldatavat plaastrilaadset toodet. Uuringute järgi on see tõhus kahe tunni jooksul pärast plaastrilaadse toote paigaldamist, vähendades nii valu kui migreeniga kaasnevaid häirivaid sümptomeid. Ka seda uudset ravimvormi alles ootame Eestisse.