Uuringus selgus, millistes riikides peljatakse vaktsineerimist kõige rohkem

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Eestis nõustus väitega, et vaktsiinid on turvalised vaid 51 protsenti vastanutest.
Eestis nõustus väitega, et vaktsiinid on turvalised vaid 51 protsenti vastanutest. Foto: David Cheskin / PA Wire/PA Images

Rikkamate riikide kodanikel on vaktsiinide suhtes rohkem kahtlusi, leidis ülemaailmne uuring. Vaktsiinivastaste liikumine on eriti juurdunud Prantsusmaal, kus üks kolmandik vastanutest oli arvamusel, et vaktsiinid pole ohutud.

Briti vabaühenduse Wellcome Trust uuringus küsitleti 140 000 üle 15-aastast inimest rohkem kui 140 riigist üle maailma. Kolmapäeval avaldatud uuringus leiti, et kõigist vastanutest 79 protsenti nõustusid, et vaktsiinid on turvalised. Siiski oli näha, et mida suurem oli riigi keskmine sissetulek, seda rohkem vähenes usk vaktsiinidesse, vahendab BBC

Eestis nõustus väitega, et vaktsiinid on turvalised 51 protsenti vastanutest ning ei nõustunud 14 protsenti. Samas uskus 62 protsenti, et vaktsiinid on efektiivsed ning 78 protsenti, et vaktsineerimine on lastele vajalik. Eesti vaktsiinidega hõlmatus on sama uuringu järgi hetkel 94 protsenti.

Uuringus analüüsiti ka viie küsimuse põhjal usaldust teadlastesse ning loodi skaala, mille järgi oli usaldus, kas kõrge, keskmine, madal või polnud osalejatel selle kohta oma arvamust. 20 protsendil Eesti vastanutest oli usaldus teadlastesse kõrge, 60 protsendil keskmine, 6 protsendil madal ning 14 protsenti vastanutest ei omanud kindlat seisukohta.

Eestlased on Põhja-Euroopast skeptilisemad

Võrdluseks nõustusid 72 protsenti Põhja-Ameerika ja 73 protsenti Põhja-Euroopa kodanikest nõustusid, et vaktsiinid on turvalised. Numbrid halvenesid Lääne-Euroopas, kus nõustusid väitega 59 protsenti vastanutest ja Ida-Euroopas, kus uskusid vaid 40 protsenti, et vaktsineerimine on ohutu.

Enamik inimesi madalama sissetulekuga riikides arvasid, et vaktsiinid on turvalised. Kõrgeim number oli Lõuna-Aasias, kus nõustusid väitega 95 protsenti inimestest ja Ida-Aafrikas, kus olid samal arvamusel 92 protsenti vastanutest. Bangladeshis ja Rwandas oli peaaegu kõigil vastanutel ühtne arusaam, et vaktsiinid on turvalised ja efektiivsed. Samuti on nendes riikides õnnestunud saavutada väga kõrged immuniseerituse tasemes, hoolimata paljudest füüsilistest takistusest, mis vaktsineerimisel ette tulevad. Rwandast sai ka esimene madala sissetulekuga riik maailmas, kus pakutakse noortele naistele HPV vaktsiini.

Maailma Terviseorganisatsioon seadis vaktsiinikõhkluse üheks kõige suuremaks ohuks tervisele. On küllaldaselt teaduslike tõendeid, et vaktsineerimine on parim kaitse surmavate ja tervist kahjustavate infektsioonide vastu ning vaktsiinidega on õnnestunud täielikult eemaldada näiteks rõugeviirus. Siiski nähakse riikides, kus on peaaegu täielikult elimineeritud leetrid, uusi haiguspuhanguid vaktsineerimata isikute seas. Leetrite juhtumid esinevad peaaegu igas maailma paigas ning 2017. aastal oli maailmas haigestunuid 30 protsenti rohkem kui 2016. aastal. Kui piisavalt inimesi on vaktsineeritud, tekib nn karjaimmuunsus, mis ei lase nakkushaigustel levida. Seega tekitab otsus vaktsineerimisest loobuda riski nii isikule endale kui teda ümbritsevatele inimestele.

Mis teeb inimesi skeptiliseks?

Uuringus pidasid vaktsiine ohutuks inimesed, kes usaldasid rohkem teadlasi. Näiteks kippusid arstid ja õed rohkem vaktsiine usaldama. Paradoksaalselt nõustusid vähem inimesed, kes olid hiljuti otsinud infot teaduse, meditsiini või tervise kohta. Wellcome´i raport ei otsinud kõiki põhjuseid madala usalduse taga, kuid usutakse, et üks põhjus võib olla haiguste väike levik. Nii tundub vajadus ennast vaktsineerida vähem oluline ning risk paistab suurem kui kasu. Kõikidel ravimitel, ka vaktsiinidel on kõrvalmõjud, kuid vaktsiine testitakse pidevalt, et nende turvalisust ja efektiivsust tõestada. Samuti on võimalik internetis jagada ja saada kõigest ühe hetkega informatsiooni vaktsiinide kohta, mis ei pruugi alati faktidel põhineda.

Teadlaste arvates on kahtluse vähendamisel olulisim roll hästi koolitatud tervishoiutöötajatel, kes oskavad vaktsiine soovitada ja nende vajalikkust põhjendada teaduslike tõendite alusel. Samuti on valmis vastama küsimustele ja muredele, mis vanematel või kogukondadel võivad tekkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles