Ravimresistentsuse peatamiseks moodustati juhtrühm
10. juuli 2019, 11:21
/nginx/o/2019/05/14/12163515t1haeb6.jpg)
Antimikroobse resistentsuse ohjamiseks moodustab sotsiaalminister nõuandva juhtrühma, kuhu kuuluvad esindajad tervise-, maaelu-, keskkonna ning haridus- ja teaduse valdkondadest. Juhtrühma peamine ülesanne on töötada välja tegevuskava antimikroobse resistentsuse (AMRi) vastu võitlemiseks.
«Peame Eestis olema valmis selleks, et antibiootikumide liigse ja väärkasutamise tagajärjel ravimitele resistentseks muutunud mikroobid saavad ohuks ka meie inimeste tervisele. Ravimresistentsuse laia leviku tõttu on üha vähem antibiootikume, mis raviks toimivad,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Seepärast on oluline, et vaatame tervikuna nii inim-, looma- kui keskkonnatervise valdkondi. Lisaks inimeste tarbitud ravimitele mõjutavad meid ka ravimijäägid läbi toidu, pinnase ja põhjavee.»
AMR juhtrühma kuuluvad esindajad infektsioonhaiguste seltsist, loomaarstide ühingust, väikeloomaarstide seltsist, maaeluministeeriumist, keskkonnaministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, veterinaar- ja toiduametist, terviseametist, ravimiametist, tervise arengu instituudist ja sotsiaalministeeriumist. Juhtrühma esimene kogunemine toimub sügisel.
2018. aasta novembris ajakirjas The Lancet avaldatud andmetel haigestus 2015. aastal ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri, tervelt elatud eluaastaid kaotati hinnanguliselt üle 870 000. Need arvud on võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud. Eestis oli sama uuringu andmeil 2015. aastal ravimresistentsusega seotud haigusjuhte 365 ja surmasid 15.
Taust:
- Antimikroobne resistentsus on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid ei mõju enam mikroobide vastu. See tähendab, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks.
- Antimikroobset resistentsust põhjustavad muuhulgas liiga kergekäeline antibiootikumiravi määramine; inimesed, kes ei pea kinni määratud antibiootikumiravi kestusest; antibiootikumide ülemäärane kasutamine loomakasvatuses; ebapiisav nakkuste tõrje haiglates ja kliinikutes; puudulik hügieen.