Üllatav: kehvad suhted võivad naiste luustikule hävitavalt mõjuda

Ajakirjas Journal of Epidemiology & Community Health avaldatud uuringus leiti, et naiste luude tervist võib parandada pigem sotsiaalsete suhete kvaliteet, mitte nende hulk, vahendab Medical News Today. 

Uuring vaatles 11 020 naist vanuses 50–79 aastat. Varasemad teadusuuringud näitavad, et luuhõrenemine mõjutab naisi neli korda sagedamini kui mehi ning eriliselt kasvab oht menopausi läbinud naistel. Psühhosotsiaalne stress on oluline haiguste riskifaktor, mis võib tekkida tugevalt mõjutavate elusündmuste, väheste positiivsete emotsioonide, puuduva hariduse või eluga rahulolematuse tagajärel. Uurijate sõnul võib psühhosotsiaalne stress suurendada osteoporoosist tingitud luumurdude riski.

Uurijate väitel mõjutab psühhosotsiaalne stress luude struktuuri ja luude taasloomise protsessi hormoonide, näiteks kortisooli, kilpnäärmehormooni või kasvuhormooni tasakaalutusega. Siiski mainitakse, et potentsiaalne seos on vähe uuritud.

Uurijad jälgisid naisi kuue aasta jooksul ja leidsid, et kõrge psühhosotsiaalse stressi tase seostus madalama luutihedusega. Seos jäi püsivaks ka siis, kui võeti arvesse muid tegureid, nagu uuritavate vanus, haridustase, kehamassiindeks, suitsetamine või alkoholi tarbimine.

Olulisim mõjutaja paistis olevat sotsiaalne pinge, mis tähistas inimsuhete madalat kvaliteeti. Näitajat mõõdeti 20-punktisel skaalal, kus kõrgem skoor tähistas suuremat koormust kehvadest suhetest. Teadlased leidsid, et iga lisanduva punktiga skaalal kasvas luuhõrenemise ulatus. Väiksem mõju oli hea kvaliteediga suhetel ning sotsiaalsel aktiivsusel.

Uurijad rõhutasid, et nende leiud põhinevad ainult vaatlusel ega kinnita põhjuslikku seost. Sellest hoolimata väidavad uurijad, et suhete rolli ei saa jätta luuhõrenemise juures tähelepanuta. Uuringu tegijate sõnul võivad kogukonnapõhised sekkumised sotsiaalse stressi vähendamiseks piirata menopausi läbinud naistel luutiheduse kadu.