Tüvirakuravi Eestis pakub uusi võimalusi ka reumatoloogias
/nginx/o/2019/01/16/11718881t1h00bd.jpg)
Eestis kasutati seni tüvirakkude siirdamist onkoloogiliste haiguste ravis. Selle aasta alguses viisid Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid läbi aga protseduuri, mille käigus toimus tüviraku siirdamine süsteemse skleroosiga patsiendile, kirjutab Med24.
Reumatoloogias saab tüvirakkude siirdamist kasutada ennekõike nende patsientide puhul, kellel nüüdisaegse raviga ei õnnestu saavutada häid tulemusi või kelle haigusel puudub ravi üldse. «Üks selline haigus ongi süsteemne skleroos, mis põhjustab erinevate organite kahjustust ning mille parandamiseks ühtne hea ravim puudub,» märgib Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku reumatoloog-ülemarst Eevi Pärsik Regionaalhaigla ajakirjas.
Pärsik tõdeb, et mõte teostada süsteemse skleroosiga patsiendile kõrgdoosis keemiaravi koos autoloogsete vereloome tüvirakkude toetusega tekkis viis-kuus aastat tagasi. Kuna siis puudusid selleks konkreetsed juhised, jäi toona protseduur tegemata.
Koos hematoloogide ja immunoloogidega arutati seda teemat järjepidevalt edasi ja 2018. aasta novembris toimus Firenzes Euroopa Vere ja Luuüdi Transplantatsiooni Ühingu töögrupi koolitus, kus keskenduti kõrgdoosis keemiaravile just autoimmuunsete haiguste ravis.
«Kuna meil oli konkreetne patsient silmapiiril, tegime möödunud aasta detsembris talle vajalikud uuringud. Patsient osutus sobilikuks ning selle aasta 22. jaanuaril toimuski regionaalhaiglas esimene autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamine süsteemse skleroosiga patsiendile,» ütleb Pärsik.
Rakuravi ei pruugi nende haiguste puhul tagada tervistumist, kuid pidurdab haiguse kulgu, vähendab organkahjustust ja leevendab vaevusi.