Vanemate stress mõjutab loote vaimset arengut

Uuringus osales 438 inimest – nii emad kui ka isad – ning teadlased mõõtsid osalejate rahulolu, stressi, ärevuse ja konfliktide taset enne ja pärast lapse sündi. Uuringu käigus jälgiti laste arengut teise eluaastani. Arvestati ka isa rolli lapse arengus juba raseduse vältel. Uuringust selgus, et mõlema vanema stressitase ja rahulolu eraelu ja muu eluga mõjutas otseselt laste arengut enne ning pärast sündi. Käitumise muutumine ja eripärad olid tuvastatavad juba neli kuud pärast lapse sündi ning eriti märkimisväärselt olid need välja kujunenud teiseks eluaastaks. Tihti tülitsevate või õnnetute vanemate lastel esines suurema tõenäosusega käitumisprobleeme, jonnihoogusid, rahutust ja agressiivsust. Samuti esines neil emotsionaalseid probleeme nagu sage hirmutunne, muretsemine, kerge ehmumine või ema külge klammerdumine.

Uuringud näitavad, et stressi mõju lootele on märgatav juba 17. rasedusnädalal. Nimelt on kortisooli ehk stressihormooni tase tuvastatav nii ema veres kui ka lootevees, mis viitab sellele, et ema stressi kogeb ka loode. Loode kui arenev organism on stressi suhtes tundlik ning liigne kortisool võib mõjutada aju arengut.

Vanemate stressitase raseduse vältel pole kindlasti ainus tegur, mis lapse vaimset tervist ja arengut mõjutab - teadlased rõhutavad ka geneetilist mõju-, ent oluline on seda teada, sest stressi puhul on võimalik teha ennetustööd ning sekkuda.