Kui palju tohib tegelikult päevas suhkrut süüa?

PM Tervis
Copy
Toit sisaldab süsivesikuid niigi ja neid ei peaks kartma. Toidule täiendavalt lisatud suhkru kogusel tuleb aga hoida silma peal.
Toit sisaldab süsivesikuid niigi ja neid ei peaks kartma. Toidule täiendavalt lisatud suhkru kogusel tuleb aga hoida silma peal. Foto: Thye Gn / PantherMedia / Thye Gn

Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, kattes reeglina umbes pool organismi energiavajadusest. Toitu maitsestades või valmistoitu ostes peab aga jälgima sinna lisatud suhkru hulka, et päevane kogus ei läheks liiga suureks.

Kõik süsivesikud, sealhulgas süsivesikulised kiudained, peaksid kokku andma 50-60 protsenti päevasest soovituslikust toiduenergiast. Süsivesikutest saadav energia pärineb peamiselt suhkrutest ja tärklisest, vähem kiudainetest, vahendab Tervise Arengu Instituut.

Lisatud suhkrutega ei tohi liialdada

Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne toimimine. Lisaks toidus, näiteks puuviljades, marjades, mees, mahlas looduslikult leiduvale glükoosile tekib seda ka toidus sisalduva tärklise ja sahharoosi lagunemisel seedekulglas. Tärklist ja sahharoosi sisaldavad näiteks kartulid, leib, makaronid, pudrud, puu- ja köögiviljad. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime.

Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10 protsendi päevasest soovituslikust energiast. Ideaalis võiks nende sisaldus jääda alla viie protsendi suhkrute hulgast. Kui inimese päevane energiavajadus on 2000 kcal, siis peaks tema menüüs olema süsivesikuid kokku 250-300 grammi, seejuures peaks lisatud suhkrute kogus ise valmistatud ja toodetud toitudest jääma alla 50 grammi päevas.

Kui mitmekesiselt ja tasakaalustatult süüa, siis saab organism normaalseks toimimiseks vajaliku glükoosikoguse söödud toitudest kätte ja maiustuste söömine ei ole vajalik.

Väga sageli väidetakse, et süsivesikute söömine teeb paksuks ja seetõttu on hakanud inimesed piirama ka selliste toitude söömist nagu kartul, makaronid, riis ja pudrud. Selline mure ei ole tegelikult põhjendatud. Kartul ega makaronid ei tee paksuks, vaid annavad organismile vajalikke toitaineid, vastupidiselt näiteks karastusjookidele. Teraviljatoodetes sisalduvad kiudained hoiavad veresuhkrutaseme stabiilsena ja pikendavad täiskõhutunnet.

Regulaarsel söömisel, kui ei jäeta toidukordi vahele ning süüakse toite kõikidest vajalikest toidugruppidest, ei teki üldjuhul vajadust näksimise järele, mis omakorda vähendab ka lisatud suhkrute poolest rikaste toitude söömist. Ülekaal tekib, kui saadud energiakogus ületab kulutatud energiakoguse.

Kui mõnel päeval süüa suhkruid soovituslikust kogusest rohkem, siis ei juhtu ka midagi halba. Peaasi, et suur magusatarbimine igapäevaseks harjumuseks ei kujuneks. 

Lihtne soovitus – söö mitmekesiselt, erinevaid toite iga toidugrupi sees ja ära liialda ühegi toiduga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles