L, 19.09.2020

Minister Kiik: proviisorite roll ja vastutus tervishoiusüsteemis peab kasvama

Apteegireformi hetkeseis on nüüd kaardistatud.

FOTO: Leung Cho Pan / PantherMedia / Leung Cho Pan

Proviisorite roll ja vastutus tervishoiusüsteemis peab kasvama, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik sotsiaalministeeriumis toimunud pressibriifingul. 

Tuleva aasta aprillis jõuab lõpule pika üleminekuajaga apteekide omandireform, millega lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide omamise õigus jääb üksnes kutselistele proviisoritele.

Juba alates 2014. aasta juunist ei tohi ravimite hulgimüüjad asutada uusi apteeke ning alates 2020. aasta 1. aprillist peab enamusosalus kõigis apteekides kuuluma sõltumatutele proviisoritele. Käesoleva aasta 1. augusti seisuga on Eestis 492 apteeki, millest proviisoritele kuulub osaliselt või täielikult 200 apteeki.  

«Apteek peab olema eelkõige tervishoiuasutus, mitte tavalise poe sarnaselt toimima. Seetõttu on Riigikogu otsustanud lahutada ravimite jae- ja hulgimüügi ning anda proviisoritele Eesti tervishoiusüsteemis senisest suurem roll ja vastutus. Proviisorid on laialdaste teadmistega ravimispetsialistid, kuid nende teadmised ja oskused on praegu tervishoius suuresti kasutamata,» ütles minister. 

«Apteegireformi lõpuni on jäänud seitse kuud. Enam kui kolmandik apteekidest on tänaseks proviisoromandi nõuetega vastavuses. Nüüd on aeg, et ka ülejäänud apteegid ennast nõuetele vastavaks viiksid,» ütles Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. «Julgustame proviisoreid, kellel juba on osalus apteegis, oma omandisuhted seaduse nõuetega vastavusse viima. Samuti soovitame apteeke omavatel ravimite hulgimüüjatel aktiivsemalt tegutseda, et apteegiteenus sujuvalt jätkuks ka pärast reformi tähtaega. Ravimiamet on valmis apteegiomanikke omandi muutmisel igakülgselt nõustama ja toetama.» Ravimite hindade tõusu pärast apteekrite koja juht ei muretse. «Kui tuleb omandipiirang, siis apteekide arv tõenäoliselt väheneb, küll aga tähendab see, et allesjäänud apteekides käive suureneb. 

«Proviisorid soovivad olla arstidele tõsiseltvõetavateks partneriteks, kes saaksid anda patsientidele professionaalset raviminõu ning arstid samal ajal keskenduda inimeste ravimisele. Nii nihkub ka apteegis rõhuasetus tagasi inimese tervisemure lahendamisele,» ütles Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas. Apteekide pidamise vastu on olemas huvi nii Eesti Proviisorite Koja ja Eesti Apteekrite Liidu liikmetel, kuid ka liitudesse mittekuuluvatel proviisoritel. Eesti Proviisorite Koda pakub apteegipidamisest huvitatud proviisoritele nii juriidilist kui ettevõtlusalast nõu ning on valmis vajadusel olema neutraalseks pooleks, kes vahendab müügipakkumised proviisoritele, lisas Alamaa-Aas. 

Eesti Perearstide Seltsi juhi Le Vallikivi sõnul toetavad perearstid igati proviisorite sõltumatuse ning vastutuse suurenemist tervishoius. «Ootame proviisoritest endale koostööpartnereid, kellega arutada keerulisi raviskeeme ja valida patsiendile kõige sobivamaid ravimeid. Selleks peab proviisor olema ravimite hulgimüüjate ärihuvidest sõltumatu.»

Apteekide kogukäive oli 2018. aastal 391 miljonit eurot, millest ravimid moodustasid 73 protsenti. Müüdud ravimitest 78,6 protsenti moodustasid retseptiravimid, mille eest Eesti Haigekassa tasus kokku 146,5 miljonit eurot.