Mis toimub kehaga anaeroobse ja mis aeroobse treeningu ajal?

Füüsilise koormuse võib lihtsustades jagada kolmeks treeningu tüübiks – vastupidavuslik madala intensiivsusega pingutus, kõrge intensiivsusega pingutus ja plahvatuslik pingutus. Need kolm treeningu tüüpi erinevad üksteisest intensiivsuse, rütmi ja töös olevate lihaskiudude osas, vahendab ajakiri Sport. 

Aeroobset treeningut võib defineerida kui aktiivsust, mille käigus keha vajab ja tarbib pidevalt hapniku, sest suured lihasgrupid teevad pidevalt ja rütmiliselt tööd. Selline tegevus hoiab pulsi pikema perioodi jooksul kõrgemal. Energiat toodetakse nii rasvade kui ka süsivesikute põletamisel.

Aeroobsete treeningute hulka kuuluvad jooksmine, sörkimine, kõndimine, rattasõit, ujumine ja tantsimine, kus aktiivsus kestab rohkem kui üks minut.

Aeroobsed treeningu käigus tugevneb süda ja kopsud ning areneb üldine füüsiline vorm. Süda on sinu keha tähtsaim lihas ja vajab pidevat treenimist, et terve ning tugevana püsida. Regulaarne aeroobne treening aitab kaasa ka kaalu kaotamisele ja hoidmisele.

Anaeroobne ehk kõrge intensiivsusega pingutus

Anaeroobset treeningut võib defineerida kui intensiivset füüsilist aktiivsust, mida sooritatakse lühikese aja jooksul (6 sekundit kuni üks minut)

Anaeroobse tegevuse alla kuuluvad näiteks sprintimine ja raskuste tõstmine, kus tegevus ise on lühiajaline, aga samas vägagi intensiivne. Tihtipeale võib pingutus olla koguni maksimaalne.

Energia saamiseks põletatakse aga ainult süsivesikuid ning keha ei vaja ekstra hapnikku. Kuigi tuleb arvestada, et selline tegevus on võimalik vaid lühiajaliselt. Mida maksimumi lähedasem on pingutus, seda lühem on ka soorituse periood. Anaeroobne jõutreening arendab keha üleüldist lihastugevust, kasvatab lihaseid ja suurendab luutihedust.

Loe ajakirjast Sport edasi, milline treening on energia kulutamiseks parim.