Perearst: esmatasandi arstiabi kättesaadavust saaks parandada (1)
«Eesti esmatasandi arstiabi peamine probleem on selles, et päris oma perearst puudub 40 nimistul ja lisaks on perearst määramata veel 20 000 inimesele, mis tähendab, et Eestis kokku on ilma päris oma perearstita umbes 100 000 inimest,» kirjutab Med24 portaalis perearst Laura Prett.
Prett tõdeb, et ühelt poolt kurdetakse, et perearstid ei taha nimistuid võtta, kuid teisalt ei ole näha riigi tegutsemist, mis aitab luua eeldusi nimistute võtmiseks.
«Kui perearstiks spetsialiseerumine lõpeb, on värske arst otsuse ees, kas võtta nimistu või jätkata asendus- või abiarstina. Nimistu on perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Nimistuga arsti patsientidel on kindel koht, kuhu oma tervisemuredega pöörduda, samuti on patsiendil kergem, kui ta ei pea iga kord uuele arstile otsast peale oma terviselugu ümber jutustama. Arstile annab oma nimistu stabiilsuse ning võimaluse luua arsti-patsiendi koostöö, mida on asendusarstil keeruline saavutada,» ütleb perearst.
Kui perearst töötab nimistuga üksi, on tal väga keeruline jääda lapsehoolduspuhkusele, minna korralisele puhkusele, käia koolitustel või võtta haigusleht. Arsti vastutus on leida endale asendaja. Nii nagu luhtuvad nimistukonkursid, on ka asendusarsti väga keeruline leida.
«Perearstide selts on pidanud sotsiaalministeeriumiga mitu aastat kõnelusi inkubatsiooniprogrammist, mille raames võtab kogenum kolleeg praksisesse noorema kolleegi, kellele ta saab anda samm-sammult oma patsientide nimistu üle. Miks ei ole see hea idee käivitunud?» küsib perearst.
Kuidas leida nimistutele perearstid nii, et esmatasandi arstiabi oleks vajalikul tasemel ka 20 aasta pärast? «Riik saab esmatasandi arstiabi teenuse kättesaadavuse parandamiseks palju ära teha,» leiab Prett.
«Arstide ettepanekud on järgmised: käivitame inkubatsiooniprogrammi koos mentorlussüsteemiga ja toimiva asendussüsteemi ning suhtume perearstidesse hoolivalt ja toetavalt. Viimane on väga oluline, sest paragrahvidest kubisevad järelevalvemenetluse teated hävitavad arstide motivatsiooni. Oluline on samuti rahaline toetus.»
Riigi ülesanne on Preti sõnutsi arstiabi korraldamine. «Korraldamine ei tähenda peamiselt järelevalvet. Arstid mõistavad, et see töö pole lihtne, eriti tervishoiutöötajate jätkuva ja süveneva defitsiidi tingimustes, kuid hakkame tegutsema konstruktiivselt, lahendusi otsides ja koostööd tehes.»