Kas vesipiip on ohtlikum kui tavaline suitsetamine?

California Ülikooli teadlased mõõtsid vesipiibu suitsetamisel tekkivate kemikaalide kogust ning leidsid, et üks mahv vesipiipu võib sisaldada sama palju kemikaale kui üks sigaret. Samuti suurendab organismi jõudvate kemikaalide hulka see, et ühest sigaretist võetakse keskmiselt 20 mahvi, kuid tunnise vesipiibu sessiooni jooksul tõmmatakse 150–200 mahvi. 

Vesipiip sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini, karbonüülühendeid ja bensiini, mis on tuntud kantserogeen. Vesipiibu veetorus tekib kuuma süsi tõttu suures koguses süsinikmonooksiidi, mis ärritab hingamisteid ja võib tekitada mürgituse, mille sümptomiteks on iiveldus, tasakaaluhäired ja peavalu. Pikaajaline kokkupuude suurendab oluliselt südamehaiguste riski. Vesipiibuga hingab inimene sisse ka suures koguses glütserooli, mis kuumutamisel kantserogeenseteks ühenditeks – aldehüüdideks – laguneb.

Teadlased uurisid ka nikotiinivabu taimseid segusid, mida on seni tervislikeks alternatiivideks peetud. Selgus, et ka need sisaldavad suuremas koguses toksilisi gaase kui tavalised sigaretid. Samuti leiti segudest ülipeeneid osakesi, mis suudavad organismi jõudes siseneda ka organitesse, sh ajju. Ülipeened osakesed tekitavad organismis oksüdatiivset stressi, mis võib põhjustada vähki ning kiirendada vananemist.

Väide, et vesi eemaldab vesipiibust kemikaalid, ei pea paika, sest uuringu käigus leiti hoopis, et vesi võib soodustada ülipeenete osakeste teket. Vesipiibu suitsetamine võib põhjustada kroonilisi hingamisteede haiguseid, vähki (eriti suuõõne-, kopsu- ja lümfivähki) ning südamehaigusi. Samuti on kindlaks tehtud, et vesipiip mõjub kehvasti nahale ning kiirendab vananemisega seotud protsesse.