See tegevus võib mõjuda tervisele sama positiivselt kui mõõdukas trenn (1)

Füüsiline koormus tekitab organismis kerge põletikulise reaktsiooni, mille peale suureneb organismis põletikku langetava interleukiini (tsütokiinide hulka kuuluv immuunreaktsiooni reguleeriv molekul) tase. See tähendab, et trenn suurendab lühiajaliselt põletikutaset, mille peale organism seda leevendama hakkab. Selle protsessi käigus väheneb ka üleüldine põletikutase, sest põletikku leevendavad molekulid püsivad kehas ringluses pikemalt. See tähendab, et regulaarse trenniga on võimalik hoida organismi põletikutase normi piires ning vältida mitmeid terviseprobleeme. Mida suurem on organismis põletik, seda suurem on risk, et tekib mõni krooniline haigus, nagu vähk, diabeet või dementsus.

Lisaks trennile leevendab põletikku tervislik toitumine ja stressi ning pinge vähendamine, kuid teadlased tegid kindlaks, et leevendav toime on ka kehatemperatuuri ajutisel suurendamisel. Leiti, et kehatemperatuuri tõusu tulemusel toodab keha suuremas koguses lämmastikoksiidi, mis toetab vereringet ning toitainete ringlust, immuunsüsteemi toimimist ning uute rakkude tootmist.

Katses osalesid füüsiliselt vähem aktiivsemad mehed, kes jaotati kahte rühma. Esimene rühm pidi istuma tund aega 39-kraadises vees ning teine rühm tavalise temperatuuriga toas. Osalejatelt võeti enne ning pärast katset vereproovid ning mõõdeti põletikunäitajaid, veresuhkrut ja insuliini. Tulemustest selgus, et tund aega vannis istunud meestel suurenes lämmastikoksiidi tase, mille tulemusel langes vererõhk ning paranes veresuhkru stabiilsus. Samuti paranes une kvaliteet, sest kehatemperatuuri tõus saadab ajule signaali, et on aeg puhkerežiimile lülituda.

Katse teises osas paluti meestel 14 päeva jooksul kümme korda vannis käia (45 minutit korraga). Selle ajal vältel tehti meestele taas regulaarselt vereanalüüse ning leiti, et nende põletikunäitajad olid palju väiksemad ning veresuhkru tase oli stabiilsem. Ka vererõhk oli madalam ning mitte ainult vahetult pärast vannis käimist.