Lugeja küsib: mida teha, kui ülemus soovib tööõnnetust varjata?

Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

«Kui töötaja pöördub tööõnnetuse tõttu arsti poole, tuleb arstile kindlasti öelda, et viga saadi tööd tehes. Arst, kes tuvastab töötajal raske tervisekahjustuse või väljastab tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehe, teavitab sellest tööinspektsiooni. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest.

Kui töötaja ja tööandja otsustavad tööõnnetust varjata ning töötaja ei räägi arstile vigastada saamise kohta tõtt, võib hiljem olla keeruline tõendada, et tegemist oli tööõnnetusega, sest ka võimalikud tunnistajad ei pruugi enam õnnetuse juhtumist mäletada. 

Seega tuleb tööõnnetuse puhul jälgida, et nii arst kui ka tööandja saaksid juhtunust õigeaegselt teada. Näiteks kui töötaja sai vigastada, nii et keegi seda pealt ei näinud ja ta annab tööõnnetusest teada üksnes tööandjale, kes seda aga varjata soovib, ei ole töötajal väga palju võimalusi hiljem veenvalt selgitada ja tõendada, et tegemist ikkagi oli tööõnnetusega. 

Kannatanul, aga ka tööõnnetust pealt näinud kolleegidel on kohustus tööandjat juhtunust teavitada. Kui seda kohe teha pole võimalik, tuleks esimesel võimalusel siiski teada anda. Soovitame teavituse esitada näiteks e-posti teel, et hiljem vajadusel tõendada.

Kui tööandja, vaatamata teavitusele, tööõnnetust ei tunnista ning seda uurima ei hakka, siis on vaidluse lahendamiseks võimalik pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel peab töötaja samuti esmalt tõendama, et tegemist oli tööõnnetusega. Kui kohus tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, saab töötaja nõuda tööandjalt kahjuhüvitist saamata jäänud hüvitise osas. Seega on töötajal kohtusse pöördumisel kaks erinevat nõuet: tööõnnetuse tuvastamine ja kahjunõue.»