Sügiseti kimbutab inimesi see levinud terviseprobleem (1)

Sügisese ärevuse sümptomid on suurem stress, kehv tuju, kerge ärritumine, kurnatus ning vähenenud huvi kõiksugu tegevuste vastu. Vähenenud päikesevalgus ning lühemad päevad mõjutavad serotoniini taset. Serotoniin mõjutab inimese meeleolu, motivatsiooni, söögiisu ja unerütmi. Samuti võib hämaruse tõttu vabaneda suuremas koguses melatoniini, mis teeb inimesed uniseks. Ebapiisav päikesevalgus võib ka tekitada D-vitamiini puuduse ning see võib mõjutada immuunsüsteemi toimimist, üleüldist füüsilist tervist ning vaimset tervist ja meeleolu.

Arstid soovitavad inimestel pimeda ajal tarbida D-vitamiini toidulisandina ning süüa suures koguses immuunsüsteemi turgutavaid puu- ja juurvilju. Samuti tuleks süüa piisavas koguses pähkleid, häid rasvu ja kiudaineid, et toetada aju ja hormonaaltalitluse toimimist.

Külma ja kehva ilma tõttu veedavad inimesed vähem aega värskes õhus ning on selle võrra ka vähem füüsiliselt aktiivsed. See mõjutab samuti meeleolu ning suurendab depressiooni ja ärevuse riski. Arstid soovitavad iga päev vähemalt 30 minutit värskes õhus liikuda – jaheda ilmaga on hea käia jooksmas, rattaga sõitmas või jalutamas. Füüsiline aktiivsus turgutab immuunsüsteemi, leevendab stressi ja ärevuse sümptomeid.