Loe, millised uuringud on geenivaramu andmetega juba käimas

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Vereproovidega koguti biopanka eestlaste geeniandmeid.
Vereproovidega koguti biopanka eestlaste geeniandmeid. Foto: Tairo Lutter / Postimees

2019. aasta lõpuks on geenivaramuga liitunud juba 200 000 inimest, mis on 15 protsenti Eesti elanikkonnast. Geeniproovide kogumine on esimene samm ennetava personaalmeditsiini suunas. 

Praeguseks on käivitatud kaks kliinilist uuringut – eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Tulevikus peaks see võimaldama arstil neid haigusgruppe tänasest varem diagnoosida ja nõustada patsiente terviseprobleemide ennetamisel. Lisaks on loomisel lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada info konkreetse ravimi ja patsiendi geeniinfo koosmõjude kohta, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivamaid ravimeid.

«Oleme Eestis järjepidevalt investeerinud personaalmeditsiini arendamisse, et saaksime juba lähitulevikus kasutada geeniinfot igapäevameditsiinis. Ühendades terviseandmed geeniandmetega saame pakkuda inimestele efektiivsemat ravi ja ravimeid, lisaks avab see täiesti uued võimalused ka haiguste varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. 

Sotsiaalminister osales 2.–4. oktoobril Austrias Euroopa juhtival tervisepoliitika foorumil, kus kõneles ebavõrdsuse vähendamisest tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ning personaalmeditsiini arengutest Eestis. Ministri sõnul avab personaalmeditsiin inimeste jaoks täiesti uued võimalused haiguste ennetamiseks.

Eesti riik panustab aastatel 2018–2020 geeniproovide kogumiseks ja kogutud proovide põhjal geenikaartide koostamiseks 9,3 miljonit eurot. Samuti rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest 5 miljoni euro ulatuses geeniinfol tuginevate teenuste arendamist.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu

Geenivaramu on loonud populatsioonipõhise biopanga – eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Geenivaramuga on liitunud ligi 20 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast.

Biopankadesse kogutud andmed võimaldavad läbi viia teadusuuringuid, mis aitavad mõista, kuidas geneetiline (ja epigeneetiline) informatsioon ja selle muutused mõjutavad inimest, tema arengut, vananemist, heaolu ja haigusi, aga ka inimeste käitumist ja psühholoogiat seoses muutustega, mis on tingitud neid ümbritsevast keskkonnast ja inimeste elustiilist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles