Samm lähemale disainbeebidele

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix
Hiljuti Suurbritannias sündinud laps valiti embrüostaadiumis potentsiaalsete õdede-vendade seast välja, et vältida vähi teket soodustava geeni edasikandumist.

Anonüümseks jäänud briti naine lasi möödunud suvel uurida oma ühtteist kolme päeva vanust embrüot, sest tema abikaasa sugulaste hulgas oli vähk väga levinud, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

«Tundsime, et kui on võimalik oma last sellest haigusest säästa, peame seda tegema,» ütles naine ajalehele The Guardian.

Portaali Livescience andmetel pole antud juhtum ainuke. USAs kasutas sarnast võimalust mees, kes kandis käärsoolevähki põhjustavat geeni. Tema ja ta naine lasid enne implanteerimist embrüoid analüüsida ning emaüsasse pandi kasvama selline laps, kes haigust ei päri.

Kuigi embrüo geneetilist diagnoosi enne implantatsiooni on pärilike haiguste ja elu lühendavate häirete analüüsimiseks kasutatud ka varem, on vähiga seotud geeni BRCA1 testimine uus.

Osa asjatundjad kardavad aga, et sarnaseid testimismeetodeid hakatakse kasutama ka soovitud soo, intelligentsustaseme ja sportlike võimetega disainbeebide valmistamiseks.

Dartmouthi kolledži eetikaprofessor Ronald M. Green näeb selles aga haigustevaba tulevikku, kus embrüotel esinevad vigased geenid parandatakse ning luuakse tervemaid inimesi. «Miks mitte parandada inimese genoomi?» küsis Green.

Ajakiri Nature on ennustanud inimese viljakusega seotud tehnoloogiates lähema 30 aasta jooksul suuri muutusi. Paljude teadlaste arvates on selleks ajaks kunstlikud emakad ning laboris kasvanud inimembrüod üsna tavalised.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles