Puust ja punaseks: kuidas kasutada elustamisaparaati?

Automaatseid elektrišoki aparaate leiab Eestis hetkel näiteks vee- ja spordikeskustest, hotellidest, spordihoonetest, koolimajadest, suuremast kaubanduskeskustest ja ettevõtetest, mille juhtkond on sellise seadme soetamist vajalikuks pidanud. Tartu kiirabi koolitusjuht ja aktsiooni «Sinu käed päästavad elu» eestvedaja Andras Laugametsa sõnade kohaselt on aga automaatsete elektrišoki aparaatide levik ja kasutamine Eestis veel algusjärgus. «Arvestades meie asustustihedust, südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumust, kiirabi kättesaadavust ja muude maade kogemusi, oleks Eestis kindlasti kohta vähemalt viiele tuhandele elupäästvale aparaadile,» ütles Laugamets, kelle arvates võiks seadmete arv 2021. aastaks kahekordistuda. «Soov ja järjest paranev oskus abivajajat aidata on Eesti inimestel  kindlalt olemas. Tõenduspõhiselt on  tõestatud, et ellujäämist südame äkksurma korral mõjutavad oluliselt lisaks võimalikult varakult alustatud elustamise baasvõtete rakendamisele ja numbril 112 helistamisele ka see, et vähemalt esimese nelja minuti jooksul tehakse elektrišokk.» Laugametsa sõnul peab AED järjest rohkem kättesaadavaks muutuma seal, kus kiirabi kohaletuleku aeg on pikem kui 5 minutit.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul peaksid automaatse elustamisseadme vajalikkust kindlasti kaaluma need ettevõtted ja asutused, kus on suurem risk kokku puutuda südame äkksurma tabanud inimesega. «AED kasutamine on lihtne, sest masin jagab seda käsitlevale inimesele selgeid ja lihtsasti mõistetavaid juhised. See omakorda võimaldab enesekindlalt tegutsema panna ka need, kes oma elustamise oskustes veel päris kindlad pole,» ütles Martin Kadai, kelle sõnade peaks iga kodanik olema võimeline abivajajat aitama siiski ka ilma elustamisseadmeta. «Elustamisseadmete olemasolu on vajalik, kuid kindlasti on veelgi vajalikum heade teadmiste ja julguse olemasolu olukorras, kus abivajaja elu ja tervis sõltuvad kõrvalseisja tegevusest.»

Eestis sureb igal aastal haiglaväliselt südame äkksurma tõttu alla tuhande ning Euroopas ligi pool miljonit inimest. Äkksurmade elustamisstatistika kohaselt tehakse Eestis enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid veidi enam kui kolmandikul juhtudest. Riikides, kus elanikkonna koolitamisele pööratakse süstemaatilist tähelepanu, rakendatakse südame elustamisvõtteid enne professionaalse abi saabumist 70 protsendil juhtudel, mistõttu jääb seal ellu iga viies abivajaja.

AED on elektrišoki aparaat, mida võib kasutada erihariduseta inimene. Hääljuhiseid andev automaatne elustamisseade taastab normaalse südamerütmi, tõstes olulisel määral inimese võimalust ellu jääda. Kindlasti tuleb enne elustamisega alustamist helistada hädaabinumbril 112, et elustatu võimalikult kiiresti kiirabile üle anda.

Eestis on hetkel kasutusel kuus erinevat tüüpi eesti keelt rääkivat automaatset elustamisseadet, lisaks on Eestis müüdud üksikuid inglise ja vene keeles töötavaid seadmeid.

Automaatseid elustamisseadmeid on Eestis hetkel kokku müüdud üle 500, eestikeelne AED maksab keskmiselt 1500 eurot.