USA teadlane: vähki haigestumine on hind, mis tuleb vanaks elamise eest tasuda (1)

Alfred I. Neugut on New Yorgis elav Columbia ülikooli teadlane, kes uurib vähi epidemioloogiat. Ta kirjutas esimese teadusartikli, mis soovitas nüüd laialt levinud kolonoskoopiat soolevähi sõeluuringuks kasutada. Samuti oli Neugut tegev Long Islandi rinnavähiuuringu juures. Selles USA piirkonnas oli keskmisest kõrgem rinnavähi esinemine ning uuriti, kas keskkonnateguritel on vähi tekkele mingi mõju. Ta leidis, et keskkonnategurite mõju rinnavähile oli väga väike, kuid naised olid selle pärast siiski väga murelikud. 

Neugut rääkis ülepaisutatud hirmust keskkonnategurite mõju ees ka oma ettekandes Tel Avivi terviseinnovatsiooni konverentsil Inventions and Innovations: Medicine 2040. Neugut rõhutas, et kuigi teame paljusid haiguste riski suurendavaid tegureid, nagu suitsetamine ja ülekaalulisus, siis telefonimastid ja elektromagnetkiirgus tekitab endiselt üldsusele muret, kuigi sellel mingit teaduslikku alust ei ole.

Küsimus on teadlase sõnul pigem selles, milliste haiguste riski suurenemisega peame leppima ühiskonna vananedes. «Tuleb kaaluda plusse ja miinuseid. Kas me loobuksime telefonidest, sest üks miljonist saab ajukasvaja või kas lõpetame auto kasutamise, sest inimesed satuvad autoõnnetustesse,» küsis Neugut, kes on arvamusel, et uurimistööd tuleb teha, kuid muretsema tasub hakata alles siis, kui on tõendeid, et tegurid on tõesti kahjulikud.

«See, mida tehakse USAs e-sigarettidega, on absurdne. Mõeldakse nende keelustamise peale, kuid sigaretid on legaalsed. Ometigi peaksime loobuma hoopis tubakast. Suitsetamisest loobumisega oleks võimalik ennetada 90 protsenti kopsuvähkidest. Ma ei tea palju asju, kus oleks võimalik ühe muutusega haigusriski nii palju vähendada,» sõnas Neugut. Inimeste uskumusi on aga väga raske muuta, nentis Neugut ning tihti ei aita ka, kui tõendid. «Kuigi on uuringuid, mis näitavad, et mobiilid ei põhjusta ajukasvavaid, siis usub 50 protsenti inimesest endiselt, et see on nii. Ma ei ütle, et me ei peaks keskkonna pärast muretsema, peame kahjusid minimiseerima,» sõnas Neugut. Hiina saastatuse määr on väga kõrge, samuti Poolas, kus on suur tööstus. «Kuid, need on vahetuskaubad, mida peame ühiskonnas tegema. Kas Poola tahaks loobuda oma tööstusest, mis annab inimestele töökohti ja see tooks 100 kopsuvähi juhtumit vähem?» küsis teadlane. 

Neugut usub, et vähkkasvajate puhul peaksime keskenduma eelkõige ennetamisele, sest väga väheseid haigusi võimalik täielikult ravida. «Meil ei ole ravi lastehalvatuse vastu. Keegi ei küsi, aga, millal see tuleb, sest haigus on ennetatav vaktsiiniga. Päriselt ravida suudab meditsiin vaid infektsioone ja mõnda haigust ennetada vaktsiinidega,» sõnas ta. Vähki haigestumine tõuseb üle maailma, sest inimesed elavad kauem ja mida enam kasvab vanus, seda raksem on vähki ennetada, sõnas Neugut. «Iga kümne aastaga tõuseb oodatav eluiga kolm aastat. Kui ühildame vähki haigestumise vanusega, siis ei kasva tegelikult vähki haigestumine,» tõi ta välja.

Neuguti sõnul on mehel väga keeruline elada 100-aastaseks ilma eesnäärmevähki haigestumata. «Kui inimesel juba on vähk, siis on palju vähem teha. Mida teha aga selleks, et eesnäärmevähki kõrges vanuses ennetada, see on palju keerulisem küsimus,» sõnas ta. Neugut nentis, et vanus ja vähk on omavahel nii tihedalt seotud ning mõnes mõttes on vähki haigestumine kõrges eas vältimatu. «Kui inimene ei sure vähki, sureb ta enne mõnda muusse haigusesse. Ameerikas ütleme BFL – bad fucking luck. Kuigi paljud asjad on väga juhuslikud, siis see ei tähenda, et see poleks piisav seletus,» sõnas Neugut, kelle sõnul on vananemisega kaasnevate geneetiliste muutuste peatamine või ennetamine väga raske. «Ma vananen ja kaotan vaikselt osa oma jõust ja oskustest. Märkan seda ja tõsi, see pole meeldiv, kuid see on osa vananemisest,» rääkis ta.