Terviseameti andmeil lisandus detsembris Eestis 18 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 14 Viljandimaal ja neli Pärnumaal. Viimased ei ole seotud Viljandimaalt alguse saanud puhanguga.
Kollatõppe haigestumine Viljandimaal ei ole peatunud
28. detsember 2011, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandiga seotud haigusjuhte on alates 2011. aasta augustist registreeritud kokku 134. Maakonniti on Viljandist alguse saanud kollatõppe haigestumisi Viljandimaal 115, Tallinnas 9, Raplamaal 5, Harjumaal 2, Pärnumaal, Tartumaal ja Valgamaal üks.
Pühade eelse seisuga on Eestis aasta algusest registreeritud kokku 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Neist 116 Viljandimaal, 15 Tallinnas, kaheksa haigestumist Pärnumaal, seitse Raplamaal, Harjumaal neli, Lääne-Virumaal kaks, Tartu- ja Valgamaal üks haigestumine. Varasematel aastatel on terviseamet registreerinud vaid üksikuid A-viirushepatiidi haigusjuhte, mis on olnud valdavalt reisidelt saadud nakkused: 2007 – kümme nakatunut, 2008 – 13 nakatunut, 2009 – 19 nakatunut ja 2010. aastal kuus nakatunut.
Viimane suurim kollatõvepuhang oli 1993. aastal Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Siis oli puhangu põhjustajaks saastunud joogivesi.
A-viirushepatiit ehk kollatõbi on nakkushaigus, mis levib peamiselt olmelisel teel, kas saastunud käte, toiduainete või pindade kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.