Oluline teada: nende sümptomitega tuleks pöörduda meestearsti poole

«Arstiga suheldes ei tohiks patsiendil olla häbitunnet, sest tervisemure on nagu iga teine: kui sellega ei tegeleta, siis see süveneb,» tõdeb Siiak. «Meestearsti juurde võiksid mehed pöörduda oma individuaalsest tervislikust seisundist lähtudes. Me kõik võiks osata hinnata tervisemärke, mis ei ole meie jaoks tavapärased.»

Alates 45. eluaastast peaks kontrollis käima ühe kuni nelja aasta tagant. Enne seda, pärast täiskasvanuikka jõudmist võiks meestearsti külastada vähemalt ühe korra.

Ennekõike peaks meestearsti poole pöörduma siis, kui munandis on kõva moodustis, tükk, munand on suurenenud või puudub üldse või kui eesnahk ei ole liigutatav. Siiak ütleb, et meestearst aitab leida ka lahenduse, kui suguelundites või vaagnas on valu, kui patsiendil on madal testosteroonitase või tal ei ole 15. eluaastaks puberteet veel avaldunud.

«Palju pöördutakse arsti poole ka pärast kaitsmata vahekorda uue partneriga ja siis, kui on küsimusi meestehaiguste kohta. Jälgida võiks geneetilist pärandit: kui perekonnas on olnud munandivähk, tasuks regulaarset arstlikku kontrolli võtta tõsiselt,» soovitab Siiak.

«Peamised takistused, miks mees ei tule arsti juurde, on häbi ja hirm olla haige, näidata genitaale ning rääkida seksuaalsusest ja selle probleemidest. Samuti kardetakse tunnistada võimalikke vaimseid probleeme. Sõprade kogemuste järgi kardetakse, et arst teeb haiget, kuigi see ei ole alati nii,» tõdeb arst.

Sageli lüüakse arsti arvates käega, sest vastuvõtule ei pääse piisavalt kiiresti. «Juba mõte pikast ootejärjekorrast häirib väga paljusid patsiente ning nii loodetaksegi, et mure taandub ise.»

Siiak märgib, et meestearsti uks on igas vanuses meeste jaoks alati avatud, olgu probleem milline tahes, ja oma tervise eest tuleb hoolt kanda aastaringselt.