Veresoontekirurg annab nõu, kuidas ennetada veenilaiendite teket

Veenilaiendid.

FOTO: Inna Talan/PantherMedia / Inna Talan

Veenilaiendite riskitegurid on pärilikkus, vanus, rasedused, rasvumine, tööasend ja elustiil. Kuidas saab hoida nende tekkimise ohtu võimalikult madalal, räägib Tartu ülikooli kliinikumi veresoontekirurg Heli Järve.

Võimaluste piires tuleks jälgida riskifaktoreid ja nende olemasolul üritada negatiivset mõju vähendada. Haiguse ennetus ja ka juba tekkinud sümptomite leevendus on laias laastus ühesugused.

«Venoosse süsteemi toimimist arvestades on oluline sääre lihaspumba aktiveerimine. Staatilist seismist või istumist nõudva töö puhul aitaks liikumine – kõndimine iga 30–60 minuti järel 5–10 minutit. Sama soovitus koos survesukkade (kompressioonravi) kasutamisega kehtib ka muude pikemate sundasendis olekute, näiteks reisimise korral. Lihaste kokkutõmbed aitavad verel aktiivsemalt jäsemetest südame poole liikuda, vähendades paisu ja leevendades sellega seonduvaid vaevusi,» räägib kirurg ajakirjas Apteeker. Pidev kõrgetel kontsadel käimine piirab säärelihaste kokkutõmmete ulatust, halvendades samuti «lihaspumba» toimimist.

Oluline on aktiivne elustiil, aeroobne füüsiline koormus nagu ujumine, rattasõit, kõndimine, jooksmine, suusatamine. «Loomulikult parandab vere äravoolu ka jalgade üles tõstmine, parima variandina südame tasandist kõrgemale ja eriti efektiivse toime tagamiseks võib jalalihased erinevate võimlemisharjutustega tööle panna,» soovitab dr Järve.

Lisaks mõjutavad veenidega seostatavaid vaevusi sageli ka organismi seisund ja väliskeskkonna toime. Hormonaalsed muutused, näiteks premenstruaalne sündroom, palavad ilmad, kuum saun soodustavad nahaaluste veresoonte täitumist ja laienemist, mis omakorda tekitab kuumamis- või survetunnet. See aga ei viita Järve sõnul mitte veenihaiguse süvenemisele, vaid tegemist on organismi füsioloogise reaktsiooniga erinevatele ärritajatele. Üldjuhul ei ole juba tekkinud veenilaiendite puhul vajalik välistada mõistlikus koguses päikest, kuuma vanni või sauna.

Veenilaiendite korral on levinud sümptomid väsimus, raskustunne, valu, «rahutud jalad», kuumamise tunne, nahasügelus, turse, lihaskrambid. Arvestama peab, et loetletud vaevused on mittespetsiifilised sümptomid, mis tähendab, et need esinevad ka teiste haiguste korral või on hoopis põhjustatud elustiilist ja töö iseloomust.