Kiik: arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vajame uut rahastusmudelit

Kiige sõnul on maapiirkondades arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vaja regionaalseid erisusi tervishoiutöötajate tasustamisel, paindlikumat lähtetoetuste süsteemi ning maakonnahaiglate tõhusamat koostööd pädevuskeskustega.

Minister Tanel Kiik on ametiaja jooksul külastanud kõiki haiglavõrgu haiglaid ja suuremaid tervisekeskusi üle Eesti. «Kohtumised erinevates Eesti paikades on kinnitanud, et Eesti tervisesüsteemi olulisim ülesanne on arstiabi jätkusuutlikkuse tagamine väljaspool suuremaid keskusi. Meie eesmärk on, et igale Eesti inimesele oleks vajalik abi õigel ajal ja õiges kohas kättesaadav, seejuures perearstiabi peab olema tagatud võimalikult kodu lähedal,» ütles minister Tanel Kiik. «Oleme astumas esimesi konkreetseid samme, et tervishoiutöötajate puudust maapiirkondades leevendada ja nende tegevustega tuleb kindlasti lähiaastatel jätkata.»

Minister tõi ühe lahendusena välja üld- ja eriarstiabi rahastamismudeli muutmise, et see motiveeriks arste töötama ka väljaspool suuri keskusi. Lisaks on uuendamisel lähtetoetuste süsteem, eesmärgiga  lähtetoetusi suurendada ja taotlemise tingimusi paindlikumaks muuta. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma töökohtadeks ka neid piirkondi, kuhu arstide leidmine muutub üha keerulisemaks. «Tervishoius töötamine on missioon ja inimeste motivatsiooni tuleb hoida. Palk on seejuures kindlasti oluline, kuid kaugeltki mitte ainus tegur. Töötahet mõjutavad ka töökorraldus ja -keskkond, enesearengu võimalused, ümbritsevad kolleegid,» ütles minister.

Lähiaastatel on valmimas enamik rajatavaid tervisekeskusi. «Perearstide koondumisel tervisekeskustesse paraneb arstide omavaheline koostöö, perearstide ja -õdede meeskonnad tugevnevad teiste spetsialistidega ning inimestele on võimalik pakkuda laiemat ringi teenuseid samas kohas. Seejuures paraneb teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, kuna suuremas meeskonnas on arstidel lihtsam üksteist asendada,» ütles Kiik. «Paljudel uutel tervisekeskustel jäävad alles ka teised tegevuskohad, mis asuvad väljaspool keskusi ning kus arstid saavad käia vastuvõtte tegemas. Loodavad kaasaegsed tingimused ja optimaalsem töökorraldus aitavad hoida ja tuua arste tööle kõigisse maakondadesse.»

Tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga vaja suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et viia need vastavusse tervisesüsteemi vajadustega. «Paindlikumaks muutub ka residentuuri korraldus, kuna tulevast aastast saab läbida residentuuri osakoormusega. See on kauaoodatud muudatus, mis võimaldab näiteks lapsega kodus olevatel residentidel soovi korral varem eriarstiõpingute juurde naasta ja seeläbi kiiremini residentuur lõpetada, et iseseisva eriarstina tööle asuda,» ütles minister Tanel Kiik. «Perearstide leidmiseks maapiirkondadesse on kavas hakata rahastama nn inkubatsiooni, et valmistada uut perearsti ette nimistu ülevõtmiseks pensionile suunduvalt arstilt ning rahaliselt motiveerida nimistust loobuvat perearsti, kes panustab nimistu teenindamise järjepidevuse hoidmisesse.»

Võtmesõna arstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks maapiirkondades on ministri sõnul koostöö, nii maakonnahaiglate ja riiklike pädevuskeskuste vahel kui ka tervishoiu erinevate tasandite spetsialistide ning sotsiaalhoolekande töötajate vahel. Uues rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 on võetud eesmärk, et tervisesüsteemi eri asutuste ja spetsialistide koostöös tekiksid uued teenusemudelid, mis keskenduvad inimese ja tema lähedaste jaoks parima lahenduse leidmisele. Inimkeskse tervishoiusüsteemi põhimõtteist lähtub ka paari aasta jooksul valmiv uus integreeritud haiglavõrgu arengukava 2040, mis määratleb praeguste üldhaiglate arengusuunad ning koostöö pädevuskeskustega.