L, 19.09.2020

Teadlaste sõnul on meie esivanemate väljasuremisest pääsemine seotud alkoholiga

Gorilla

FOTO: Kevin Coombs / REUTERS/Scanpix

Teadlaste sõnul on võimalik, et meie esivanemad pääsesid väljasuremisest, kuna neil arenes võime seedida alkoholi.

Teadlased väidavad, et umbes 10 miljonit aastat tagasi elanud Aafrika ahvide kehad hakkasid lagundama etanooli. Nendest primaatidest arenesid nii inimesed, šimpansid, gorillad kui bonobod, kel on võime alkoholi seedida. Meie ja ahvide esivanematel oli nimelt seedesüsteemis valk, mis muutis käärinud puuviljade seedimise hõlpsamaks.

Dr Kim Hockings ja dr Robin Dunbar väidavad uues raamatus «Alkohol ja inimesed: pikk ja sotsiaalne afäär», et meie esivanemad konkureerisid ellujäämise nimel ahviliikidega, kes suutsid süüa tooreid puuvilju. Nii meie kui inimahvid oleme seni kimpus tooreste viinamarjade seedimisega. Teised ahvlased ei suuda aga taluda etanooli.

Küpsed puuviljad osutusid teadlaste sõnul kaloririkkamaks ja toitvamaks allikaks, mis aitas inimahvidel raskused ületada ja väljusuremisest pääseda.

Exeteri ülikooli loodusteaduste vanemõppejõud dr Hockings ütleb: «Ka tänapäeval näeme suuri ahve kääritatud puuvilju söömas ja isegi inimeste toodetud palmiveini joomas. On raske olla kindel, miks nad seda teevad, aga see peegeldab meie keerulist ajaloolist suhet alkoholiga.»

«Üks huvitav tahk on veel ka see, et puult alla langenud viljade alkoholisisaldus on tavaliselt umbes 1-4 protsenti – nõrga õlle moodi. Suur osa inimeste nüüdisajal tarbitavast alkoholist on kangem.»