WHO: mullu suri leetrite tõttu 140 000 inimest

Enamik elu kaotanutest olid alla viieaastased lapsed. Terviseeksperdid on olukorda kirjeldanud jahmatavana, pidades seda tragöödiaks, kuna vaktsineerides oleksid surmad ja haigestumine hõlpsasti ennetatavad.

Alates 2000. aastast on tehtud suuri edusamme, kuid nüüd on leetrite esinemissagedus tõusuteel. 2018. aastal kaotasid Suurbritannia, Albaania, Tšehhi ja Kreeka ametlikult leetrivabade riikide staatuse, mida määratleb igal aastal maailma terviseorganisatsioon.

USA on teatanud leetrijuhtumite rekordilisest arvust 25 aasta jooksul. Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Madagaskaril ja Ukrainas on suuri haiguspuhanguid. Samoa on välja kuulutanud erakorralise seisukorra ja vaktsineerimata perede kodudel ripuvad punased lipud, et aidata meditsiinimeeskondadel neid leida.

Leetrid on väga nakkav viirus, mis levib köha, aevastamise või otsese kokkupuute tagajärjel. Haigustekitajad võivad jääda õhku tundideks. Leetrid algavad sageli palaviku, halva enesetunde, silmavalude ja köhaga, millele järgneb palaviku tõus ja lööve. Haigus kestab seitse kuni kümme päeva, kuid pikemalt vaevavad tüsistused, sealhulgas kõrvapõletik, krambid, kõhulahtisus, kopsupõletik ja entsefaliit. Haigus võib aga ka lõppeda surmaga, seda eriti väikelaste, vanurite ja immuunprobleemiga inimeste puhul.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmeil on leetrijuhtumite arv järgmine:

Aastal 2000 esines 28,2 miljonit leetritesse haigestumist ja nendest tingitud 535 600 surmajuhtumit.

2017. aastal haigestus leetritesse 7,6 miljonit ja nende tagajärjel kaotas elu 124 000. Aastal 2018 esines 9,8 miljonit leetrijuhtumit ja nendest oli põhjustatud 142 000 surma. Selle aasta kohta tõotavad arvud tulla veelgi suuremad.

Vahepeal tehtud edusammud hakkavad taanduma, kuna vaktsineeritud laste hulk maailmas üha väheneb. Haiguse leviku vältimiseks peaks olema vaktsineeritud 95 protsenti elanikkonnast.

«Tõsiasi, et tänapäeval sureb kasvõi üks laps vaktsiiniga välditavasse haigusse, nagu leetrid, valmistab kohutavat pahameelt ja on kollektiivne suutmatus kaitsta maailma kõige haavatavamaid lapsi,» ütles WHO peadirektor dr Tedros Ghebreysus.