Teeme selgeks: kas vaktsiinides olevad DNA osad on ohtlikud?

PM Tervis
Copy
DNA lõik
DNA lõik Foto: Shutterstock

Ravimiamet kummutab müüdi, mille kohaselt on vaktsiinides olevad DNA fragmendid ohtlikud ja aluseks autismi ning autoimmuunhaiguste tekkele.

Viirus vajab paljunemiseks peremeesrakku ning seetõttu kasvatatakse vaktsiinides kasutatavaid viirustüvesid erinevates rakukultuurides, mis on pärist eluskoest. Kuna viirusvektorit kasvatatakse rakukultuuris, jääb viiruse puhastamise käigus paratamatult lõpptootesse väga väike hulk nendest rakkudest pärinevat juhusliku järjestusega DNA-d ning see on teada nii tootjatele kui ka vaktsiinide kontrollijatele. Sellise DNA hulgale on kehtestatud kindel ülempiir, kinnitab ravimiamet.

Vaktsiinides leiduv jääk-DNA hulk on väga väike. Et vabad DNA fragmendid jõuaks närvirakkude ja rakkude tuumani, kus asub genoomne DNA, peab DNA ületama mitu kaitsebarjäärid: veri, mis sisaldab vaba DNA-d lagundavaid ensüüme, rakumembraan, mis vaba DNAd läbi ei lase, tsütoplasma, kus samuti toimivad mittevajalikke molekule lagundavad ensüümid. Need mehhanismid on ka peamiseks takistuseks paljude ravitoimega ühendite kasutuselevõtul.

Juhusliku järjestusega DNA fragment pole võimeline inimese DNA koosseisu lülituma. See on ka peamine takistus geeniteraapia ravimite arendamisel.

Samuti puuduvad ravimiameti andmeil tõendid, et vaktsiinid põhjustavad autismi. Teadusmaailm on seisukohal, et autism on tõenäoliselt geneetiline haigus ning et selle seisundiga seotud geene on väga palju. Samuti ei lülitu DNA närvirakkude genoomi ega põhjusta autoimmuunhaigusteni viivaid mutatsioone.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles