Teadlased tahavad luua kohtinguäpi, mis paneks inimesed paari geneetika alusel

Teadlased tahavd turule tuua kohtinguäpi, mis paneb inimesed geenide põhjal paari.

FOTO: Shutterstock

Kohtingupartnerite geneetiline sobivus üldjuhul esimesel kohtumisel jutuks ei tule, kuid teadlased tahavad luua rakenduse, mis paneb inimesed geenide põhjal paari ning välistab halvad kombinatsioonid.

Harvardi teadlane ja geneetik George Church tahab luua kohtinguäpi, kuhu saab sisestada inimeste geneetilised andmed ning teha kindlaks, et kokku satuvad vaid need, kes geneetiliselt kokku sobivad. Kriitikute sõnul ei ole selline lähenemine romantiline ning taandab kogu kohtingumaailma bioloogiale. Kuna rakenduse peamine eesmärk on vältida seda, et kokku satuks kaks inimest, kelle genoomides on mõni raske pärilik haigus, aitaks see ära hoida haigete laste sündi. Kui mõlemal vanemal on mingi konkreetse haigusega seotud geen, on tõenäoline, et sünnib haige laps.

Rakenduse kasutamiseks tuleks inimestel anda süljeproov, mille põhjal sisestatakse rakendusse inimese geneetilised andmed. Inimene ise ei näe enda ega teiste rakendust kasutavate inimeste andmeid. Igal muul moel on tegemist täiesti tavalise rakendusega. Churchi sõnul on tehnoloogia selliseks rakenduseks olemas ja valmis, kuid leida tuleb veel teenusepakkuja, kes oleks nõus ideed toetama ning oma platvormil turule viima. Churchi rakenduse nimi on digid8 (inglise keeles digi-date ehk digi-kohting).

Rakendus on saanud palju negatiivset tagasisidet, sest säärane lähenemine seab kohtingute põhiliseks eesmärgiks järglaste saamise ning paljude arvates ei peaks see olema tänapäeva ülerahvastatud maailmas esikohal. Selline rakendus võib takistada kohtumast inimestel, kes tegelikult iseloomult väga hästi kokku sobiksid. Samas leiavad ka mitmed teised teadlased, et tegemist on väärt ideega, sest see vähendaks pärilike haigustega laste ning vanemate kannatusi ning ravikulusid.

Samas leiavad puuetega ja krooniliste haigustega inimesed, et tervete ja haigete inimeste kohtingumaailmade eraldamine on diskrimineeriv ning võib esialgsest eesmärgist kaugemale areneda. Inimesed tunnevad muret selle pärast, et kui on võimalik vältida sobimatute geenidega inimeste kohtumist, siis võib seda tulevikus kasutada ka vähem oluliste geenide (pikkus, välimus jms) valimiseks. Kõige tugevam kriitika nii rakendusele kui ka Churchile on see, et idee seostub enamikul eugeenikaga. 

Church kaitses oma rakendust, öeldes, et on väga tugevalt eugeenika vastu ning tema ainus eesmärk oleks see, et lapsed ei sünniks haigelt. Samuti kinnitas ta, et väärtustab etnilist mitmekesisust ega pea ühtegi rassi teisest paremaks. Churchi sõnul sünnib viis protsenti lastest geneetilise haigusega ning see tähendab, et iga inimene on geneetiliselt sobiv umbes 95 protsendi inimestega. See tähendab, et rakendus jätaks tegelikult välja väga väikse arvu inimesi.

Mitmed teised teadlased on nüüdseks osutanud asjaolule, et selleks, et raske päriliku haigusega laste sündi vähendada, on võimalik hakata vanematele enne lapse eostamist geeniteste tegema. Nii ei peaks sekkuma inimeste partnerivalikusse ning saaks pakkuda tulevastele lapsevanematele alternative lapsendamise või kunstliku viljastamise näol. 

Church on ka varem vastuoluliste projektide kallal töötanud. Näiteks on ta rääkinud väljasurnud ja eelajalooliste liikide taaselustamisest ning väitnud, et vananemise kulgu on võimalik ümber pöörata. Mõlemad projektid on jätkuvalt aktiivsed. Samuti pälvis Church halvakspanu sellega, et sai tuntud miljonärilt ja seksuaalkurjategijalt Jeffrey Epsteinilt ajavahemikus 2005–2007 500 000 dollarit. Church on nüüdseks selle pärast ka vabandust palunud.