Nende haiguste puhul tuleks teha HIV test

Copy
Kuigi tõhusad ennetusmeetmed on olemas, jätkab HIV levikut.
Kuigi tõhusad ennetusmeetmed on olemas, jätkab HIV levikut. Foto: Urmas Luik

Tänavu viis Kantar Emor Tallinna ja Ida-Virumaa perearstide seas läbi küsitluse, uurimaks hoiakuid ja kogemusi seoses HIV-i testimisega. Kuigi perearstid teevad võrreldes kolme aasta taguse ajaga kolm korda rohkem HIV-teste, on teadlikkusel siiski kasvuruumi, vahendab Med24.

Küsitluse käigus uuriti näiteks, kui palju on arstid viimase kuu jooksul HIV-teste teinud, millised on olulised haigused, mille korral tuleks kahtlustada HIV-i, kas patsiendilt tuleb HIV-testi tegemiseks luba küsida. Samuti küsiti hinnanguid, miks HIV-testimist viiakse läbi vähem kui HIV-testimise juhis ette näeb, või arstide endi oskustele, kuidas HIV-positiivse patsiendiga edasi käituda.

Uuring viidi läbi telefoni teel 100 perearsti seas, kellest 60 töötavad Tallinnas ning 40 Ida-Virumaal.

Kõikidest küsitletud perearstidest oli viimase kuu jooksul vähemalt ühel korral oma patsientidele HIV-testi määranud 72 protsenti, Tallinna perearstidest 75 protsenti ning Ida-Virumaal küsitletud perearstidest 68 protsenti. Enamasti on viimase kuu jooksul tehtud 2–3 HIV-testi. Enda ja teiste perearstide väiksemat aktiivsust HIV-testimisel põhjendatakse eelkõige perearstide ajapuudusega – 31 protsenti kõikidest vastanutest.

Ida-Virumaa perearstid vastasid keskmisest statistiliselt sagedamini, et vajadusel testitakse riskirühma kuuluvaid patsiente ja n-ö kahtlasemat kontingenti (33 protsenti). 16 protsenti küsitletud perearstidest põhjendas vähest HIV-testide tegemist ebapiisavate rahaliste ressurssidega ning 10 protsenti hinnangul on õdede töökoormus täiendavate vereproovide võtmiseks liiga suur.

Kolm kõige olulisemat haigust, mille puhul perearstid kahtlustaksid HIV-i, on herpes zoster alla 50-aastastel isikutel (94 protsenti), mida mainiti ka esmajärjekorras kõige enam (47 protsenti), sagedased kopsupõletikud (84%) ning tuberkuloos (70 protsenti).

Enam kui pool (54 protsenti) küsitletud perearstidest leiab, et HIV-testi tegemiseks tuleb patsiendilt eelnevalt luba küsida.

Kolm neljandikku perearstidest on veendunud, et teab täpselt, kuidas positiivse HIV-testi korral edasi toimida. Viiendik tunneb edasiste tegevuste osas end pigem kindlalt ning vaid 5 protsenti tunnistas, et ei tea üldse, kuidas edasi toimida.

HIV-i test tuleb teha järgmiste indikaatorhaiguste ja -seisundite korral (välja arvatud lastel):

  • tuberkuloos (nii kopsu kui muude paikmete),
  • seksuaalsel teel levivad nakkused (k.a ureaplasmoos, mükoplasmoos, genitaalherpes, papilloomiviirusinfektsioon, gonorröa, süüfilis, klamüdioos, trihhomonoos),
  • lümfoom,
  • Kaposi sarkoom,
  • emakakaela ja anaalpiirkonna vähk ja prekantseroossed seisundid,
  • Herpes zoster alla 65-aastastel,
  • dissemineeritud Herpes simplex’i nakkus,
  • äge või krooniline B-hepatiit ja C-hepatiit,
  • mononukleoosi sündroom,
  • ebaselge põhjusega leukopeenia või trombotsütopeenia kestusega > 4 nädalat,
  • generaliseerunud seborroiline dermatiit/follikuliit,
  • generaliseerunud seeninfektsioonid (k.a oportunistlikud seeninfektsioonid),
  • generaliseeritud tüükad ja nakkuslikud molluskid,
  • korduv pneumoonia ühe aasta jooksul (rohkem kui üks kord aastas).
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles