Inimese elu on tähtsam kui jõulud: haigena tasub haiglas viibiva lähedase külastamine vahele jätta

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haiglas või hooldekodus viibivatel inimestel nõrgenenud immuunsus ja nad on viirustele väga vastuvõtlikud, halvimal juhul võib terve inimese jaoks võrdlemisi ohutusse hooajalisse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine lõppeda surmaga. «Kindlasti tasub enne haige vanaema või vanaisa külastamist veenduda, et nii enda kui laste tervis on korras,» ütles Olga Sadikova.

Sadikova sõnul tuleb igal aastal ette juhtumeid, kus haiglasse toodud viirus on kellegi elu nõudnud. Gripiviiruse leviku kõrghooajal on haiglad sisse seadnud ka külastamise piiranguid. «Piirangu puudumine ei tähenda ohu puudumist – vastutustundlikult tuleb käituda ka muul ajal. Seega tasub halva enesetunde puhul piirduda külastuse asemel näiteks helistamisega.»

Sel gripihooajal on gripiviiruse levik Eestis seni olnud piiratud, keskmisest suurem grippi haigestumus on seoses B-gripiviiruse levikuga olnud Võrumaal. Naaberriigis Lätis kuulutati aga detsembri alguses välja gripiepideemia, sest gripihaigete hulk ületas Riias ja Jelgavas epideemia läve.

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.

Gripi tekitajaks ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise ehk laia leviku potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused.

Gripiviiruse on võimeline teatud aja säilima ka väliskeskkonnas: kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi ning kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks alustada juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6- elukuust.