Annetajate abil vähiravil käinud kolme lapse ema Signe räägib, kuidas tal on läinud

2017. aasta mais tundis Signe, et midagi on valesti. Kõhus oli mügarik. Günekoloog avastas 8-sentimeetrise läbimõõduga tuumori kõhuaordi ja selgroolüli vahel. Selgus, et tegu on sarkoomiga, millest ei saanud vaatamata mitmele operatsioonile ja keemiaravile võitu.

Annetajate abiga saadi kokku 7200 eurot, et suunduda Saksamaale uudsele vähiravile. Kolm kuud väldanud ravi seljataga, kirjutab Signe järgmist:

«Hei armsad inimesed! Pean mainima, et me oleme koos vägeva tee läbi teinud, või mis?

Nii fondis sees töötavad inimesed, kui ka inimesed kelle kingituseta me fondist abi ei saaks.

Kevadel, kui mulle räägiti, et haigus on taas pead tõstnud ning on võimalus Saksamaa uuringust abi saada, valdasid mind erinevad emotsioonid.

Hirm, lootus, mure, õnn.

Ja kui palusin inimestelt abi, et saada kokku raha selle uuringu jaoks, kuhjus veel enam emotsioone. Positiivseid, sest see läks ju meil suurepäraselt. Ja ma hoidsin sellest tundest kümne küünega kinni. Ma ei kavatsenud lasta lootusel minna, ega negatiivsetel tunnetel ligi tulla.

Muidugi igapäevaselt olid omad mured ja probleemid, kuid suurt pilti need ei mõjutanud.

See on lootuse tunne. Ja see on midagi, mida «Kingitud Elu» fond inimestele pakub. Mitte ainult haigetele, ka nende lähedastele. See ei haava mitte ainult haiguse kogeja hinge, vaid ka nende hingi, kes on tema ümber. See on vaimselt veel suurem lahing ja ilma kõigi toetuseta on seda väga raske teha.

Sügisel alanud eksperimentaalne ravi, mille sain «Kingitud Elu» fondi ja annetajate abiga, oli üks tänuväärne kogemus. See ei olnud nii, et fond maksis ravimi kinni ja me lihtsalt läksime igaüks oma teed. Ei. Nad tundsid muret, hoidsid ühendust ja tegid meie hingele pai. Sama ka annetajatega, kes kinkisid lisaks elu võimalusele ka palju muud meile.

Ma tõesti südamest tänan kõiki toetajaid! See on midagi imelist, mis Teie kingitus inimestele tagasi annab.

Praeguseks on mu ravi läbi saanud ning paraku oleme arstidega pidanud leppima, et rohkem me ei kohtu, kuna ravim ei toiminud. Nad ei saa mind rohkem aidata.

Aga.. See ei tähenda, et ma oleks lootuse kaotanud. Ma jätkan uurimist ja katsetamist. Ning mis kõige tähtsam.. Ma elan õnnelikult.

Lugupidamise ning suure suure tänutundega,

Signe Tamme»

Fond kirjutab, et hoiab Signet ja tema peret palves, ja Lootus sureb viimasena.