Uuringus selgus, mida üksildased Eesti inimesed tegelikult sooviksid

Eesti elanike hulgas läbi viidud küsitluse andmetel on 33 protsenti inimestest tundnud end viimase nädala jooksul üksildasena, kusjuures koguni 47 protsenti Eesti noortest vanuses 16–24 tunnistab üksildust. «Küsitlus ei hõlmanud üle 74-aastaseid inimesi, ent rahvusvahelised küsitlused näitavad, et üksildusest on enim ikkagi ohustatud vanemad inimesed, samas on see nähtus noorte hulgas kasvav trend,» kommenteeris küsitlust sotsioloog ning MTÜ Jututaja üks asutaja Mari-Liis Sööt. «See tähendab muuhulgas, et noored ja vanemad peaksid omavahel märksa enam suhtlema.»

Meeste hulgas on end üksildasena tundvaid inimesi rohkem kui naiste hulgas: 36 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest väidavad, et nad on tundnud end üksildasena.

«Üksildus on emotsionaalne isoleeritus ning seda ei peaks segi ajama üksindusega, mis vahel on ka inimeste teadlik valik – olla üksinda. Samas meie küsitluse järgi käivad need ikkagi käsikäes, sest üksildasemad on need, kes elavad üksi,» ütles Sööt. «Parim ravim üksilduse vastu on suhtlemine ning nagu meie küsitlus ka näitab, siis inimesed soovivad märksa enam suhelda sõprade ja lähedastega, kui nad seda praegu teevad,» lisas Sööt. 63 protsenti vastajatest peab kultuuri tarbimist, nagu kinos ja teatris käimine, selliseks tegevuseks, mis muudaks tavalist nädalat tähendusrikkamaks. Sellele järgneb suhtlemine sõprade (59 protsenti) ja perega (52 protsenti). «Silma jääb, et naiste jaoks on olulisem kultuuri tarbimine, meeste jaoks aga sõpradega suhtlemine.»

Küsitlus viidi läbi 1000 Eesti elaniku hulgas novembrikuus. Küsitlus valmis MTÜ Jututaja ning turunduskommunikatsiooni ettevõtte Havas koostöös.

MTÜ Jututaja pakub kodudes ja hooldekodudes elavatele eakatele noori seltsilisi ehk jututajaid, kellega koos aega veeta: vestelda, lugeda, muusikat kuulata, kirjutada, mälestusi jagada ja palju muud, mis rõõmu valmistab. Koos lõbusalt veedetud aeg aitab unustada muresid ning olla osa ühiskonnast.