Kurbade tagajärgedega leetripuhang Samoa saartel näitas, mida toob kaasa vaktsiinivastasus
Terviseamet kommenteerib vaktsiinikartust Eestis

Punane lipp tähistas maja, kus oli vaktsineerimata inimesi.

FOTO: /AP

Vaktsiinikõhklus viis väikse rahvaarvuga Samoa saartel leetripuhanguni, milles suri üle 70 imiku. 

Samoa saartel toimunud leetrite puhangus haigestus rohkem kui 5612 inimest. Suri 81 haigestunut, kellest peaaegu kõik olid alla viieaastased lapsed, vahendavad BBC ja Telegraph juhtumit, kus vaktsineerituse langus viis ulatusliku haiguspuhanguni. 

Samoa saarestik asub Vaikses ookeanis Polüneesias. Samoa rahvaarv on umbes 200 000, mis tähendab, et nakatus kaks protsenti rahvastikust ehk iga 50 inimene. Leetripuhangus said kannatada eelkõige väiksed lapsed, kes olid kõige suurema tõenäosusega vaktsineerimata.

Lapsed ootamas vaktsiini Samoa Apia tervisekliiniku ees.

FOTO: /AP

Massvaktsineerimine välisriikide humanitaarabiga

Samoa valitsus kuulutas rahvusvahelise epideemia välja novembris. Leetriviiruse leviku peatamiseks tehti vaktsineerimine kohustuslikuks, sulgeti koolid ning piirati avalikud koosviibimised. UNICEF saatis Samoasse 110 500 doosi vaktsiini ning vaktsineerimata inimestel paluti oma kodude ette punaseid lippe riputada, et vaktsineerimise protsessi kiirendada. 

Leetrid levisid kulutulena alates septembrist üle terve Samoa pärast vaktsineerimise määra vähenemist 2017. ja 2018. aastal. WHO ja Unicefi andmetel vaktsineeriti Samoas kuus aastat tagasi MRR-vaktsiiniga 90 protsenti imikutest. Nelja järgneva aasta jooksul langes vaktsiiniga hõlmatus 62 protsenti. Suurte leetripuhangute vältimiseks peab olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti inimestest. Samoas kukkus haiguspuhangu eelselt imikute vaktsineerimise määr 31 protsendini. Samal ajal naabersaartel Naurul, Niule ja Cooki saartel vaktsineeriti 99 protsenti lastest. Nii väikse rahvaarvuga riigis tekitas madal imikute vaktsineeritus haiguspuhangu, mille tagajärel haigestus 20 protsenti 6–11-kuustest lastest, kellest iga 150. suri. 

Tänu massvaktsineerimisele on 29. detsembri seisuga immuniseeritud hinnanguliselt 95 protsenti rahvastikust, millega saavutati piisav karjaimmuunsus haiguse levimise takistamiseks ning riiklik hädaolukord kuulutati lõpetatuks.

Eksitus haiglas lõi pinnase vaktsiinivastasuseks

Samoa elanike vaktsiinikartuse üks põhjus oli kahe imiku surm 2018. aastal, kellele anti valesti kokkusegatud leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini. Olukorda kasutasid ära vaktsiinivastased grupid, kes õhutasid sotsiaalmeedias vaktsineerimise vastu hirmu, mis pani lõpuks riigi valituse immuniseerimisprogrammi 10 kuuks peatama. Otsus tehti Maailma Terviseorganisatsiooni vastupidistest nõuannetest hoolimata. Hiljem selgus, et kaks meditsiiniõde olid vaktsiini seganud vee asemel aegunud lihaseid lõdvestava ravimiga. 

Vaktsiinivastane liikumine on Samoa vaktsineerimiskampaaniat aeglustanud, rääkis Samoa kommunikatsiooniminister uudistele. Samoa valitsus arreteeris detsembri alguses ka prominentse vaktsiinivastase aktivisti Edwin Tamasese, kes õhutas oma patsiente vaktsiinist keelduma ja väitis, et vaktsiin põhjustab leetreid. Riigis elavnes alternatiivravi ning näiteks viisid vanemad oma juba leetritesse nakatunud lapsi ravitsejate juurde, kes kasutasid Austraaliast ostetud masinaid, mis väidetavalt tootsid immuunsust kaitsvat vett. 

Immunoloogiaeksperdid on nüüd mures sotsiaalmeedia ja eriti Facebooki pärast, kus levitatud valeinformatsioon aitas kaasa õnnetute tagajärgedega Samoa haiguspuhangule. Uus-Meremaa immuniseerimisnõukogu näeb, et sotsiaalmeedia ettevõtetel tuleks sellise ohtliku valeinformatsiooni leviku peatamisega rohkem tegeleda. Ka terviseportaal kirjutas novembris uuringust, kus leiti, et suur osa vaktsiinivastastest reklaamidest olid toetatud kahe organisatsiooni poolt. Reklaamid olid tehtud meelega eksitavaks, jättes mulje, et need on antud välja üksikisikute poolt. Facebook on juba teatanud, et plaanib vaktsiinivastast sisu eemaldada. 

Eestis käivad koos vaktsiinivastasus ja alternatiivmeditsiiniäri

Kommenteerib Irina Filippova, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist:

Ajalooliselt on Eestis vaktsineerituse tase olnud väga kõrge, kuid nüüd on ajad muutunud – vaktsineerimisvastaste tegevuse mõjul on haigestumiste sagenemine ka meile jõudnud. Ka Eestis on olemas n-ö aktiivgrupid, kes aktiivselt vaktsiinivastast infot levitavad. Valdav enamik neist inimestest tegeleb nn alternatiivmeditsiini toodete müügiga (MMS, homöopaatia, TRS, toidulisandid, aroomiõlid jms) ja võib öelda, et meditsiini usaldusvääruse õõnestamine on nende jaoks turundusvõte.

Põhiosa valeinfost levib sotsiaalmeedias, kus (eriti) noori lapsevanemaid hirmutatakse emotsionaalsete lugudega vaktsiinikahjustustest ja kohe pakutakse ka vastavat «ravi». Oleme korduvalt näinud ka teadlikku valede levitamist – näiteks levitatakse siiani väidet, justkui tapaks gripivaktsiin vanemaealisi. Viidatud uuring on aga hoopis grippi haigestumise kohta.

Viimase kuue aasta jooksul on vaktsineerimistega hõlmatus olnud väikeses langustendentsis. Kaheaastate laste keskmine hõlmatus on kõigi vaadeldud vaktsiinigruppide alusel samal perioodil vähenenud 0,2–0,6 protsendi võrra, jäädes kõigis vaktsiinigruppides tervikuna alla WHO soovituslikule (95%) hõlmatusele. Keskmine hõlmatus leetrite-, punetiste- ja mumpsivastase vaktsiiniga kaheaastaste laste seas on Eestis 92 protsendi lähedal. 

Reedel sai terviseamet kinnituse uue leetrijuhtumi kohta Eestis ning tegeletakse kontaktsete väljaselgitamisega. Kokku on haigestunud sellel aastal 27 inimest.

Täiendatud 29.12.2019